Lähtudes Scheini teooriast organisatsioonikultuuri sügavaima kihi – baasarusaamade kohta, võib väita, et organisatsioonikultuuri ei ole ka parima tahtmise juures võimalik kiiresti ja teh- niliselt muuta. Tehniliselt on muuta võimalik ainult organisatsioonikultuuri pealiskihte ehk siis artefaktide ja mingis osas omaksvõetud väärtuste kihti. Organisatsioonikultuur koosneb abstraktsetest, käega mittekombatavatest osadest, mille suhtes valitseb kooslusesisene üksmeel. (E.H.Schein 1985) - 2015 KASUTATUD ALLIKAD: Edgar H. Scheini teos „Humble Inquiry: The Gentle Art of Asking Instead of Tel- ling“ http://www.careeranchorsonline.com/SCA/ESabout.do?open=es http://www.director.ee/miks-organisatsioonikultuur/ http://thehypertextual.com/2013/01/17/edgar-schein-organizational-culture-and-lea- dership/ http://www.novi
Kasu otsiv Suhe võimusse hierarhiat väärtustav, lojaalsust nõudev eestvedamisel ja inimestevah. Mõjul Suhe keskkonda looduse ekspluateerimine loodusega kooskõla otsimine Eelsitatavad isiksu.omad tehnokraatlikkus, kalkuleerimisoskus kõrged moraalsed standardid Schein. Organisatsioonikultuur-koosneb abstraktsetest , käega mittekombatavatest osadest, mille suhtes valitseb kooslusesisene üksmeel. Ühised tõekspidamised, väärtused ja hoiakud kujunevad iga organisatsiooni ja teda ümbritseva keskkonna vastastikuses toimes ning säilitatakse uutele liikmetele edasiandmise teel. Schein eristab kolme organisatsioonikultuuri tasandit, mis erinevad üksteisest teadvustamise määra poolest. 1. Tehiskeskkond.Keskkonna füüsilised elemendid. Sh sisekujundus, mööbel, toodang, tehnoloogia, lood, müüdid, rituaalid jms
Liike on harilikult rohkem heades keskkonnaoludes kui ekstreemsetes tingimustes. Nt kuumaveeallikad ja külma veega allikad võrrelduna tavatemperatuuril tiikide ja ojadega. Põhjapoolkeral liigirikkus suureneb suunal põhjast lõunasse (laiuskraadiline gradient). Reegline liigirikkus suureneb, kui aastaajalised / sesoonsed ilmastiku erinevused vähenevad. 1. Mitmekesisuse tüübid ja indeksid, nende kasutamine. α – mitmekesisus on kooslusesisene mitmekesisus (lokaalne mõõde); β – mitmekesisust määratletakse kirjanduses erinevalt; γ – mitmekesisus on piirkonna kogu mitmekesisus (nt liikide arv regioonis, piirkondlik liigirikkus). Kui α – mitmekesisus sõltub produktiivsusest sageli küüru-kujuliselt, siis β – ja γ - mitmekesisus produktiivsuse tõustes reeglina kasvavad (α –, β – ja γ - mitmekesisuse puhul on tegemist erinevate mõõtkavadega!).
Erisuse indeksit saab vaadelda kui puhast taksonoomilise suguluse mõõdet. Bioloogiline mitmekesisus ruumis Meres on rohkem liike, kui me teame. Maismaa liigid on meil enamvähem selged, kuid mere omadest ei tea suurt midagi. Meres on kõrgemaid taksoneid rohkem kui maismaal. Kokku (maismaal või üldse?) liike u 2 mln, enamik sellest putukad. Krüptilised liigid- peitliigid Alfamitmekesisus: kooslusesisene mitmekesisus. Hinnatakse liikide arvuga pinnaühikul. Evolutsiooni vältel alfa mitmekesisus suureneb, sest nissi(elupaiga) ruum tiheneb. Beetamitmekesisus: taimede kasvukohtade mitmekesisus. Hinnatakse samaastmeliste süntaksonite arvuga (ehk assosiatsioonide).Näitab, kuidas piki ökogradiente kasvukohtadel liigiline kooseis erineb. Liikide arvu suhe koosluse liikide arvuga. Gammamitmekesisus: maastikurajooni taimkatte mitmekesisus. summeerub kooslusteja kasvukohtade, ehk
õpivad, ei tähenda kõigi töötajate õppimine veel organisatsioonilist õppimist. Organisatsiooniline õppimine on rohkem kui org liikmete individuaalse õppimine summa, sest see sisaldab teadmiste organisatsioonis säilitamise viisi ka pärast töötajate lahkumist. 9. Organisatsioonikultuur E.Schein'i järgi Organisatsioonikultuur-koosneb abstraktsetest , käega mittekombatavatest osadest, mille suhtes valitseb kooslusesisene üksmeel. Ühised tõekspidamised, väärtused ja hoiakud kujunevad iga organisatsiooni ja teda ümbritseva keskkonna vastastikuses toimes ning säilitatakse uutele liikmetele edasiandmise teel. Tehistasand iseloomustab seda, mida inimene näeb , kuuleb ja tunneb, kui ta satub uude grupi, mille kultuur ei ole tuttav. Loovad esmamulje. Nende füüsilise keskkonna kujundus, tehnoloogia, keel, kõneviis, riietumisstiil, emotsioonide