Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koosluselt" - 5 õppematerjali

Toiduhügieen
13
ppt

Toiduhügieen

Mis tähendab ,,ohutu ja tervislik toit"? · Ei põhjusta toidust pärinevaid infektsioone; · Ei sisalda jääkaineid üle piiratud normi; · On vaba haigustest, eriti looma tervishoiu seisukohalt olulisest haigustest; · On vaba ilmsest saastatusest · On vaba defektidest; mis on ebameeldivad tarbijate jaoks; · On toodetud adekvaatse hügieenilise kontrolli all. Kvaliteetne toit: · On ohutu, · On toiteainete koosluselt sõbralik, · Maitsev ning omase lõhnaga, · On valmistatud vastavalt sanitaarnõudmisele Toiduhügieeni eesmärgid: · Kaitsta toitu saastumisest, · Hävitada patogeensed bakterid, · Takistada bakterite paljunemist, · Tagada tarbijale ohutu toitu. Toiduhügieen koosneb: 1. hügieen farmi tasandil 2. ettevõtte tootmishügieen 3. töötajate isiklik hügieen Heast hügieenist tulenevad tulud: · tarbijate rahulolu, ettevõtte hea

Meditsiin → Hügieen
101 allalaadimist
Toiduhügieeni eesmärgid
4
docx

Toiduhügieeni eesmärgid

·täidab tarbija nõudmised koostisele ja valmistusviisile Mis on kvaliteet? ·Tarbija ja tööstus ­organoleptiline kvaliteet; ­funktsionaalsed omadused; ­säilitamistingimused; ­"värskus"; ­toitaineline kvaliteet; ­ohutus; ­rahaline väärtus. ·Rahvatervishoid ­hügieeniline kvaliteet e. ohutus; ­toitaineline kvaliteet; ­seadusandlikele aktidele vastavus Toiduhügieen versus -kvaliteet ·Toit on kvaliteetne, kui ta on: ·ohutu ·toitainete koosluselt sobilik ·maitsev, omase lõhna ja välimusega ·kergelt valmistatav ·kergelt kättesaadav ·eetiline ·tarbija eelistustele vastav Tavatoidus konkreetse tervistava komponendi hulk võib olla: kõikuv; liiga madal füsioloogilise efekti saavutamiseks; raskesti omastatav. Funktsionaalne toit: Tavatoit, mille bioväärtust on suurendatud; Sihitud toime - mõjustab konkreetseid füsioloogilisi funktsioone; Toimeaine kogus on stabiilne/optimeeritud;

Toit → Toiduohutus
59 allalaadimist
Pärandkooslused
6
doc

Pärandkooslused

Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. (PKÜ, puisniidud) Puisniitude levik on iseloomulik Läänemere maadele. Eelkõige levib neid Eestis, Lõuna- Soomes ning Rootsis, vähem ka Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes (Joonis 2, Puisniitude levik) (Aavik, T. Pärandkooslused). Sama nimetuse all tuntakse ka kooslusi Põhja- Ameerikas ja Venemaal, kuid Põhja-Ameerikas on tegu kunstlike turismiobjektidega ning Venemaa metsaniit erineb koosluselt meie puisniidust. (Liiv, K. Puisniidud, nende mitmekesisus ja taastamise aspektid, 2006) Puisniitude kaitse on tülikas, sest eeldab inimese aktiivset tegevust. Enamasti pole endine kasutusviis heinamaana tasuv, sageli puuduvad selleks ka vajalikud vahendid ja oskused. Probleemi muudab majanduslikult keeruliseks asjaolu, et looduse mitmekesisuse säilitamisega seotud tulud on kaudsed ning majanduslikult raskesti või üldse mitte hinnatavad, kulud aga konkreetsed ja koheseid

Loodus → Keskkond
12 allalaadimist
Meretranspordi geograafia
15
doc

Meretranspordi geograafia

Tema iseloomulikuks omaduseks on soolasisaldus, mis aegamisi väheneb, nii et mitmeaastane merejää võib olla peaegu mage. Jõejää moodustub jõgede magedast veest. Põhiliselt võib teda kohata jõgede suudmealadel. Mandrijää kandub merre liustikelt murdunud tükkidena, moodustades seal vahel kõrgeid jäämägesi. Nende jää on tugev ja helesinist värvi, sulades saab neist magedat vett. .Esineb nii paikset kui ka triivjääd, kusjuures nad erinevad üksteisest vormilt, ealt, koosluselt, saastatuselt jne. Triivjää on enamlevinum nähtus Balti meri Balti merd võib maailmamere mastaabis vaadelda kui sisevahemerd, mis on suhteliselt madal kuid keerulise põhjareljeefiga. Kui võtta pikkuseks vahemaa Sankt Peterburist Taani väinadeni, siis on see 750 miili, laius on keskosas 180 miili. Balti mere rannajoon on keeruline, seal on palju saari, lahekääre ja madalikke, mis raskendavad tunduvalt laevaliiklust. Eriti keeruline on laevaliiklus Soome ja Rootsi rannikualadel.

Merendus → Meretranspordi geograafia
6 allalaadimist
Toiduhügieen ja ohutus
42
pdf

Toiduhügieen ja ohutus

· riski iseloomustamine. RISKI OHJE (risk management) ­ riski hindamisest, headest kaubandustavadest ja tervisekaitse nõudeist lähtuv ning alternatiive arvestav tegevus. Vajadusel rakendatakse ennetavaid ja kontrollimeetmeid. RISKI KOMMUNIKATSIOON ­ interaktiivne info ja arvamuste vahetamine riski hindajate ja ohjajate, tarbijate, tööstuse, teadlaste jt huvipoolte vahel riski analüüsi käigus. KVALITEETNE TOIT ­ toit on kvaliteetne, kui ta on: · ohutu, · toitainete koosluselt sobilik, · maitsev ning omase lõhnaga, · kergelt valmistatav, · kergelt kättesaadav, · tarbija eelistustele vastav. 16 2.2. TOIDUHÜGIEENI EESMÄRK JA ÜLESANDED Toiduhügieen on enam kui lihtsalt puhtus; see hõlmab kõiki töövõtteid, ja sellest tingituna on toiduhügieeni eesmärkideks: 1) kaitsta toitu saastumisohu, sh kahjulike bakterite, ohtlike ainete ja võõrkehade eest; 2) takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist määrani, mis võib

Meditsiin → Toitumisõpetus
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun