ükshaaval tähti (tähed tagurpidi) ning kui kõik tähed on koos moodustub nendest sõna elevant.Võistkonna esimene mängija paneb silmad kinni ning võistkond peab liikuma sedeli juurde ja tagasi ühel jalal hüpates ning samal ajal juhendab võistkond kõige esimest mängijat, et võistkonnad omavahel kokku ei põrkaks. Kui võistkond jõuab tagasi, jookseb esimene mängija rivi lõppu ning see mängija, kes nüüd esimeseks sai, paneb silmad kinni ning võistkond liigub sedelini koosjalu hüpates. Samamoodi käib mäng edasi, järgmine kord liigutakse joostes ja siis kõndides (võib ka muu olla). Mäng lõppeb siis, kui üks võistkond on kõik sedelid kokku kogunud. 6. liikumistegevus valdkond keel ja kõne mõistete omandamiseks Vahendid: KAELKIRJAK JA NINASARVIK Eesmärk arendada lapse keelelisi teadmisi, tähtede tundmist, sõnade moodustamist ja koostööd. Liikumistegevus: lapsed seisavad rivis ja loevad kaheks. Numbrite järgi moodust 2 meeskonda
eesmärgiga. Mattias räägib täislausetega ja oskab vastata kes/mis küsimustele. Nelja aastane laps peaks rääkima soravalt, kuid Mattias teeb seda juba kolmeselt. Samuti peaks neljane hääldama kõiki häälikuid. Mattiasel on puudu veel r (mis võib olla tingitud perekonnast, kuna terve pere hääldab r-i valesti, seega võib seda hakata tegema ka laps. Ilmselt tuleb neljaselt abiks võtta logopeed), ö ja õ. Mattias suudab päkkadel nii kõndida kui ka joosta, koosjalu hüpelda, hüpata hoota kaugust umbes meetri, teha mahahüppeid (sealjuures meeldib talle õhus trikke teha), minna trepist nii üles kui alla tegemata juurdesammu, kõndida mööda joont edasi ja joone kõrval tagasi, lüüa palli jalaga, seista ilma toetumata nii paremal kui ka vasakul jalal, kõndida mööda ringjoont, jooksu pealt peatuda ja kangil rippuda (oskas juba aastaselt). Samuti on tal eristunud juhtiv käsi, milleks on parem. Mattias jälgib oma käte tööd väga hoolikalt
Visuaalselt näeb lapse luu- ja lihassüsteem välja arenenud normaalselt. Kergemate koordinatsiooni ülesannetega tuleb toime – rattaga sõitmine/väntamine. Hüppab koosjalal. 5 3. LAPSE MOTOORNE, KOGNITIIVNE, SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG 1) Motoorne areng – lapse aktiivsus on suurem. Laps vajab pidevat tegevuse vahetust, kuna väsib kiiresti ühest tegevusest. Lööb palli jalaga ja oskab hüpata koosjalu. Lapsele meeldib väga ronida ja hüpelda. Tasakaal on väga hea. Oskab samuti jooksuhoo pealt peatuma, oskab joosta erineva kiirusega ja erineval distantsil. Oskab panna ka iseseisvalt jalanõusid, saab hakkama ka nööpide kinnipanekuga kuid vajab abi luku kinni tõmbamisega. Lapsele meeldib väga mängida klotsidega. 2) Kognitiivne areng – operatsioonide-eelne periood. Laps tunneb ajamõisteid nagu näiteks homme, täna ja hommik, õhtu
ly/kyynarplank 22 LISA 2 Harjutused reageerimiskiiruse ja jooksutehnika arendamiseks Hüppe- ja pöiaharjutusi erinevates tingimustes: Pöiaharjutused liival: paljajalu, ainult pöidade abil liiva peal külg ees edasi liikumine Pöiahüpped pehmemal pinnasel: (saepurul, murul või liival) sirgete jalgadega (põlvest läbi vajumata) ja koosjalu pöiahüpped. Nt 5 hüpet edasi, 5 külg ees edasi, 5 teise küljega ja 5 tagurpidi. Teine variant on näiteks pöiahüpped (koosjalu, põlvest sirge) treppidest üles. Pikad horisontaalsed hüpped jalalt jalale, vasakul ja paremal jalal, "konnahüpped". NB! Hüppeid ei ole kasulik teha kõval pinnasel, nt tartaanil või asfaldil, sest see tekitab riski ülekoormusvigastusteks. Erinevaid jooksuharjutusi: Pikemad lõigud vastupidavuse treenimiseks
1. On üks tuntud maiasmokk, kes muudkui rasva kugistab, kasvu poolest pöidlapikk, loomult uudishimulik. Piilub sinu akna taga, klaasil koputamas agar. 2. Väike poisike hallis kasukas õues keksib, terakesi otsib. q Hando Runnel Rimps-rämps, kilts-kalts, virts, vurts, kints, konts, kilks, kolks, sulps, solps, vilks, volks, tilks, tolks lonks, konks, pintsel, pulst, kõrtsmik, kunst, mampsel, kantsler, plitrama, plätrama, ketrama, vaatrama, lops, küps laps, lüps. q Liivi Parma Koosjalu keksib varblasekutt, paigal ei püsi, tal teiste seas rutt. Hüpleb, sirtsub ja sädistab, uudiseid linnas ka levitab, hekipõõsaiski pesitseb ta. Nii aastaringi võib muretult elada. Varblasest lastekirjanduse kogumikes: 1. Varblased põllul, J. Oro, lk. 295. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kevadkontsert, I. Kari, lk. 70. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Lugu väikesest varblasest, Voldemar Miller, lk. 183. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 4
annaabi.ee 
