Mussorgski looming: sümf. Pilt ,,Öö lageda taeva all", ooperid ,,Boris Godunov"1869 ,,Hovanstsena"1870 ,,Pildid näitusel"1874, üle 60-ne laulu- kujutavad lihtrahva rasket elu ,,Vaeslaps" ,,Häälilaul Jerjomuskale", pilke ja huumorit ,,Klassik" ,,Seminarist" ,,Kirp". Lauludele kirjutas ta sõnad ise. Ta oli ka helikeele uuendaja. Andis muusika edasi retsitatiivselt. Pildid näituselt ,,Gnoom", ,,Vana loss","T___res" ,,Härjavanker", ,,Munast kooruvate kanapoega ballett", ,,Rikas juut ja vaene juut","Katakombid", ,,_limogese turg", ,,Babajagaa", ,,Kiievi väravad", ooper ,,Boriss Gogunov"- kroonitakse tsaariks, tekivad vastuolud, rahvahulk, õukond, poolakad on Borissi vastu. Kuulamine: Ooper"Boris Godunov, Kroonimisstseen, aaria, Pildid näituselt. Nikolai Rimski Korsakov 1844-1908. Ta oli võimsa rühma liige ja tegi palju muusika elu arenguks. 1. 37 pikka aastat Peterb. Konservatooriumis (on õpetanud Mart Saart,
tegelikkust.1874-loom.väga viljakas.Suri alkoholismi.L.eriline huvi vene ajaloo ja tsaari elu telgitaguste vastu.Paljude teoste teemaks talupoegade õigusteta elu.Loomingu helikeel piltlik.Ooperites kiljuvad kiledate häältega naised ja pika jutuga vanamehed+kirikukellad.Palju kõnelemislähedast laulmist.Triumf:"Boris Godunov"-vene valitseja hingelised läbielamised.Teine ooper"Hovanstsina"erinevus:rõõmsameelsm,kirjedab külaelu rõõmsamaid külgi."munast kooruvate tibude tants".Tuntud on ka tema laulud:"Vaeslaps""Kirp""Seminarist"-alatoon sarkastiline ja pilkav.Rimski-Korsakov(1844-1908)Pidi saama mereväelane!-astus mereväe kadettide kooli,aga suur huvi muusika vastu.Klaverit õppis eraviisiliselt,külastas palju ooperit,3 a viibis meres->katkestas selleks muusikaõpingud,tagasitulles pühendus aind muusikale->Peterburi Konservatooriumisse tööle-koolitas heliloojaid(Mart Saar)15 viimast eluaa. Kõige viljakamad:15 ooperit-enamus
Mussorgski Klaveritsükkel "Pildid näituselt" Teose kirjutamist inspireeris Mussorgski sõbra Hartmanni näitus. Muusika valmis 20-ne päevaga. Mussorgski kirjutas teose klaveripalade tsüklina. Seob teose tervikuks, kujutab (tinglikult) jalutamist ühe pildi juurest teise juurde, kõlab veidi muudetud kujul viiel korral, esmalt esitab teemat trompet, hiljem kogu vaskpillirühm. 10 osa, millest igaüks kujutab ühte pilti (Gnoom, Vana kindlus, Tuileries´ aiad, Härjavanker, Munast kooruvate tibupoegade ballett, Rikas ja vaene juut, Limoges ´i turg, Katakombid, Baba-Jaga onn(Majake kanajalgadel), Kiievi Võiduväravad). Tsaikovski- Sümfoonia nr. 6 Sümfooniline muusika on sageli psühholoogilise sisuga, väljendab inimese hingelisi läbielamisi, suudab väljendada inimtunnete hapramaid, peidetumaid varjundeid. Iseloomulik lüüriline, tundeküllane, voolavalt laulev meloodia, sugulus vene romansiga. 6. sümfoonia h-moll, Pateetiline. Peetakse loomingu tipuks
Mussorgski Klaveritsükkel "Pildid näituselt" Teose kirjutamist inspireeris Mussorgski sõbra Hartmanni näitus. Muusika valmis 20-ne päevaga. Mussorgski kirjutas teose klaveripalade tsüklina. Seob teose tervikuks, kujutab (tinglikult) jalutamist ühe pildi juurest teise juurde, kõlab veidi muudetud kujul viiel korral, esmalt esitab teemat trompet, hiljem kogu vaskpillirühm. 10 osa, millest igaüks kujutab ühte pilti (Gnoom, Vana kindlus, Tuileries´ aiad, Härjavanker, Munast kooruvate tibupoegade ballett, Rikas ja vaene juut, Limoges´i turg, Katakombid, Baba-Jaga onn(Majake kanajalgadel), Kiievi Võiduväravad). Tsaikovski- Sümfoonia nr. 6 Sümfooniline muusika on sageli psühholoogilise sisuga, väljendab inimese hingelisi läbielamisi, suudab väljendada inimtunnete hapramaid, peidetumaid varjundeid. Iseloomulik lüüriline, tundeküllane, voolavalt laulev meloodia, sugulus vene romansiga. 6. sümfoonia h-moll, Pateetiline. Peetakse loomingu tipuks
8 Teoses on 10 osa, millest igaüks kujutab ühte pilti. Teos algab jalutuskäigu teemaga, mis kordub teoses pisut muudetud kujul 5 korda. See seob teose tervikuks, kujutab (tinglikult) jalutamist ühe pildi juurest teise juurde, kõlab veidi muudetud kujul viiel korral, esmalt esitab teemat trompet, hiljem kogu vaskpillirühm. Osad jagunevad: 1. Gnoom 2. Vana kindlus 3. Tuileries´ aiad 4. Härjavanker 5. Munast kooruvate tibupoegade ballett 6. Rikas ja vaene juut 7. Limoges´i turg 8. Katakombid 9. Baba-Jaga onn(Majake kanajalgadel) 10. Kiievi Võiduväravad Osas ,,Rikkas ja vaene juut" on komponeeritud kahe portree muljete põhjal. Ühel on kujutatud rikast teisel vaest poola juuti. Rikast juuti iseloomustab madal register ja võimukas kõla, vaest juuti aga kõrges registris ebalust ja abitust peegeldav muusika. Osas ,,Limoges` i turg" annab
rahvadraamadeks. Klaveripalade tsükkel „Pildid näituselt“. Esitatakse sageli ka orkestriga. Borodini peateos on „Vürst Igor“, kirjutas seda 18 aastat aga ei saanud ikka valmis, Korsakov lõpetas. Korsakovi tuntuim teos on sümfooniline süit „Šeherezade“ MK Polovetside tantsud ooperist „Vürst Igor“ Kroonimisstseen ooperist „Boriss Godunov“ Katkend „Šeherezade“ Jalutuskäik tsüklist „Pildid näituselt“ „Munast kooruvate tibupoegade ballett“ Pjotr Tšaikovski (1840-1893) Tema looming on psüholoogilise sisuga ja räägib tunnetest. Lood sageli traagilise sisuga, tulenes tema enda elust. Tšaikovki oli gei. Tal oli väga palju aastaid kirjavahetus rikka Nadezda von Meckiga, kes teda toetas rahaliselt. Ta töötas Moskva konservatooriumis professorina ning hiljem nimetati see Tšaikovski nimeliseks. Kirjutas 10 ooperit nt
kõikjale järgnema. Vermimise funktsioon looduses seisneb selles, et see tagab ema tundmaõppimise ja ema kaitse all püsimise vastkoorunud linnupoegade poolt. Linnupojad järgivad väga lihtsat sünnipärast reeglit, umbes midagi niisugust: „Suur silmatorkav objekt, kes koorumise ajal sinu läheduses viibib, on sinu ema. Püsi tema juures.“ Sellise reegli järgimine põhjustab looduses harva riski, kuna looduses ongi esimene suurem objekt, kes kooruvate linnupoegade juures viibib, peaaegu alati nende ema. Samal ajal õpitakse vältima kõiki teisi, isegi väga sarnaseid objekte: • nt kui eksperimendis on linnupoeg vermitud punase kastekannu järgi, eelistab ta edaspidi viimast sinisele kastekannule või punasele piimakannule. Ka vermimise puhul esineb tundlik periood – nt pesahülgajatel lindudel on selleks elu esimesed päevad. Peale filiaalse imprintingu (mille abil õpitakse tundma oma ema) esineb ka teisi imprintingu vorme