4)Marmeladov oleks saanud pihtida kogu oma pere elu ära rikkumisest joomise tõttu. 5)Nikolai oleks võinud pihtida, et ta valetas tunnistades, et tema oli tapja. 2. Vali teostest 2 keskkonda ja kirjuta välja lühike lühike kirjeldus iseloomuliku keskkonna kohta. 1) Raskolnikovi tuba - Rodeoni tuba on väga väike ja närune. See on kõigest 2 meetrit pikk ja nii madal, et Rodeon kardab püsti tõustes oma pead ära lüüa. Maha kooruva tapeediga toas on mõned vanad toolid ja tolmune laud. Lisaks on seal Rodeoni vana diivan, milles ta magab, ning mis võtab enda alla poole ruumist. Padjaks on diivanil Rodeoni riietekott. 2)Peterburg - Tegevus toimus Peterburis 1860ndatel aastatel. Tegevuse toimumise ajal oli ilm harukordselt palav, õhk oli umbne ning linnapilt oli räpane. Tänavad olid inimesi täis. Linnas oli palju joomakohti ning väikeseid haisvaid kortereid. 3
keerises". Erinevalt tema paljudest teistest lugudest, on selles novellis tegelasteks täiesti tavalised inimesed. Kivirähki teostes arenevad sündmused üsna kiiresti, ta ei peatu pikalt detailide kirjeldamisega, vaid annab olulise info edasi lühidalt ja arusaadavalt. Näiteks kirjeldamaks selles novellis vana lagunenud kortermaja annab ta kogu kirjelduse edasi vaid ühe lausega ,,See oli ebamäärast värvi viiekorruseline ehitis, kooruva krohvi ning täissoditud seintega." Minule kui lugejale sellest piisab: silme ette tuleb remonti vajav, laguneva krohviga, räämas paneelmaja. Novelli tegevus kulgeb ühe päeva vältel (umbes hommikust lõunani) ja ilmselt on tegu tänapäeval aset leidva looga. Teose sündmustik toimub kronoloogilises järjekorras. Teoses on peaagu kõik klassikalise narratiivi omadused: sissejuhatus, sõlmitus, pinge tõus, kõrgpunkt, pööre ja lõpp-pinge, ent lahendus on jäetud lahtiseks
arvamust väljendatud, on märgitud, et Jaan saab aru märkidest, mis hoiatavad, et midagi halba hakkab juhtuma. Samuti kirjutatakse pikemalt Jaani vanaonu sünnipäeval käigust ja mitmest teisest Jaaniga seonduvast situatsioonist. Sündmustik toimub minevikus, lugu esitatakse kronoloogilises järjekorras. On vihmane hommik, kui Margit ja Jaan end valmis sätivad Margiti vanatädi sünnipäevale minekuks. Nad sõidavad läbi märja inimtühja linna viiekorruselise krohvist kooruva ja täissoditud seintega ehitise juurde. Pea esimene, mida nad märkavad, on lumivalge vanamehe nägu räämas aknast piilumas. Meeleolu on loodud. Külaliste saabudes vanatädi tänab neid tulemise eest väga ülevoolavalt ja seejärel hakkab ohjeldamatult mälestusi jutustama. Margit ja Jaan tunnevad end väga ebamugavalt vanatädi rusuvaid ja absurdseid lugusid kuulates, kuid nagu eelpool mainitud, kõik võtab uue pöörde, kui ta välisukse võtme alla neelab. Jaan
kohaks kolmanda tegelase kodu, kuhu teised suunduvad ning kus sündmused haripunkti jõuavad ning lahenduse saavad. Selline ülesehitus on selle loo iseärasus. Tagasiminekud on teksti paremaks mõistmiseks, kuna neilgi on oma roll. Jutustajale jääb vaid olustikukirjeldus. See ongi mõeldud pausina, et tuua lugejale pilt, kuidas mingi asi oli ja ilmestada kogu tegevust paremini. See oli ebamäärast värvi viiekorruseline ehitis, kooruva krohvi ning täissoditud seintega. Esimese korruse aknast vaatas välja lumivalge näoga vanamees. ''Ära nüüd... Mis sa kogu aeg kaebled,'' lohutas Jaan. ''Mul on täitsa huvitav su vanatädi näha.'' ''Minul ei ole,'' kostis Margit napilt. Lumivalge vanamees esimese korruse aknal vahtis neid tardunud pilgul. Jaan noogutas talle viisakusest, aga vanamees ei teinud teist nägugi. Ajaliselt toimub lugu ühes päevas, täpsemalt hommikust lõunani või õhtupoolikuni.
vändatud filmis endise Alcatrazi vangina kuulsaks sõnas, on muutunud romantika ja murdmatuse müüti toitvaks sümboliks. Kuigi poleks vist mõeldav, et sadamas turiste vastu võttev valvurimundris mees tervituseks midagi muud ütleks, asendub romantika kolmekorruseliste kambriridade vahel ringi kõndides kiiresti ängistusega. Trellitatud akendest paistev lõunapäike toob reljeefselt esile seintelt kooruva värvi, silutud linadega voodid oleksid üksikkongide asukad justkui nüüdsama maha jätnud. Kõrvaklappidest kostev lärm, hõiked ja trellide kolin sunnivad unustama, et viimased vangid viidi siit mujale enam kui neljakümne aasta eest. Tänane külastaja võib astuda kartseriosakonna pimendatud kambritesse ning endale vaid ette kujutada kunagiste vangide kirjeldatud reaktsiooni, mis tekkis täielikus pimeduses veedetud päevadel Liis Vaher
enamasti rohkem mune kui pesahoidjad. Nt: hanelised, kanalised, kurelised Mõisted: kalamari- emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas. Kalamarja terataolist munarakku nimetatakse marjateraks. kehasisene viljastumine- seemneraku ja munaraku ühinemine emaslooma sees. kehaväline viljastumine- seemneraku ja munaraku ühinemine väljaspool emaslooma keha. koorumine- munast kooruva linnu/looma “sündimis” viis kudemine- kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette kulles- kahepaikse vastne kõigusoojane - otseselt väliskeskkonna temperatuurist sõltuvad elusorganismid (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) küljejoon - on veeselgroogsetel (sõõrsuudel, kaladel ja kahepaiksetel) piki kere külgi ja peas asetsev elund, mis tajub vee liikumise suunda ja tugevust ning tahketelt kehadelt peegelduvaid veevoole
annaabi.ee 
