Neerupealised Säsidlus adrenaliin Toime sarnaneb sümpaatilisele närvisüsteemile. Noradrenaliin Toime sarnaneb parasümpaatilisele närvisüsteemile Koorolluses Reguleerib K ja Na mineralokatikoided ainevahetust Glükokortikoided Reguleerib vee, valkude ja süsivesikute ainevahetust gonadokortikoidid Toime sarnaneb meessuguhormoonidele, valkude, produktsioon,
ateroskleroosi. LDL-kolesterooli tase peaks jääma alla 3, südame- ja veresoonkonnahaiguste ning diabeedi korral alla 2,5. HDL-kolesterool on suure tihedusega lipoproteiinide kolesterool ehk nn hea kolesterool, mis hoiab veresoonte seinad pehmed, elastsed ja libedad, välistades LDL- kübemete kleepumise nendele. Mida rohkem HDL-kolesterooli, seda parem. Hea kolesterooli taset tõstab füüsiline koormus. Kõige rohkem kolesterooli on inimese närvikudedes ja neerupealiste koorolluses. Kogu tarviliku kolesterooli töötleb organism läbi ja kasutab ära. Vajaliku vererasvade hulga kindlustab organismile igapäevasest menüüst saadavate rasvade seedimine ja maksas toodetud kolesterool. Veres liigub kolesterool ringi kerajate kübemetena - lipoproteiinidena, mille keskosa moodustab rasv ja pealispinna valk. Just nende veres ringlevate lipoproteiinide tihedusest oleneb, kas organism töötleb need läbi ja kasutab ära või jääb kübemeke verre ringlema
steroidhormoonide sünteesija ning veresoonte elastsuse ja puhtuse hoidja. Organism vajab aga vererasvu parajal hulgal. Kolesterooli ainevahetuse häirete korral tekivad tõsised terviserikked. Liiga vähene kolesterool seab maksa lisapinge alla, häiritud on mitme vajaliku hormooni tootmine. Ülearune kolesteroolihulk aga põhjustab ateroskleroosi ja südamehaigusi. Üleliigne kolesterool Kõige rohkem kolesterooli on inimese närvikudedes ja neerupealiste koorolluses. Kogu tarviliku kolesterooli töötleb organism läbi ja kasutab ära. Vajaliku vererasvade hulga kindlustab organismile igapäevasest menüüst saadavate rasvade seedimine ja maksas toodetud kolesterool. Veres liigub kolesterool ringi kerajate kübemetena - lipoproteiinidena, mille keskosa moodustab rasv ja pealispinna valk. Just nende veres ringlevate lipoproteiinide tihedusest oleneb, kas organism töötleb need läbi ja kasutab ära või jääb kübemeke
Ekstrahepaatilistel rakkudel on LDL retseptorid. Nende arv sõltub raku kolesteroolivajadusest. LDL läheb endotsütoosi abil rakku ja seal olevad lüsosoomide ensüümid lõhustavad valgud aminohapeteks ja kolesterooli estrid vabaks kolesterooliks. Kolesterooli kasutatakse rakomembraanides või steroidide sünteesiks,. Inimese päevane kolesteroolivajadus on ~1 gramm. Organismis kokku on ~140 g kolesterooli, eriti palju on närvikoes ja neerupealsete koorolluses. Kolesterooli süntees toimub maksas (80 %), peensooles (10 %) ja nahas (5 %). HDL hoiavad ära liigse kolesterooli kogunemise rakkudesse, transpordivad ta maksa või peensoolde. LDL tungivad rakkudesse, viivad kolesterooli rakku. 60-70% kolesteroolist on LDL ja 25-35% HDL fraktsioonis. Erinevatel lipoproteiinide fraktsioonidel on erinev funktsioon ning seos kardiovaskulaarse riskiga. Kui LDLi peamiseks
laktaat (glükoosi anaeroobne lõhustumine peamiselt lihastes ja teistes mitokondriteta rakkudes) püruvaat (tekib laktaadist) glütserool (triglütseriidide lõhustumine) glükogeensed aminohapped (alaniin, aspartaat, glutamaat - saadakse toiduvalkudest või nälgimise korral lihaste valkudest, annavad glükoneogeneesi võtmeühendi oksaloatsetaadi) Ligikaudu 90% organismi glükoneogeneesist toimub maksas ja 10% neerude koorolluses. Enamiku glükoosist saab inimorganism toiduga. Kui toiduglükoosiga tekib probleeme, jätkub maksa glükogeenist 10-20 tunniks organismi glükoosivajaduste rahuldamiseks. Seega on hädavajalik sünteesida ka inimorganismis glükoosi vältimaks tema defitsiiti veres ehk hüpoglükeemiat. Nii aitavadki maks ja neerude koorollus hoida glükoneogeneesi abil veresuhkru tasemel, mis rahuldab aju, lihaste, erütrotsüütide jne metaboolseid vajadusi.
laktaadiks ehk piimhappeks. ◦ Lõplik lõhustumine (glükoosist tekivad CO2 ja vesi) toimub aeroobsetes tingimustes - aeroobne glükolüüs. ◦ Lõhustumiseks peab glükoos sisenema rakku. MÕISTED Glükoneogenees (glükoosi biosüntees inimorganismis) - on metaboolne rada glükoosi biosünteesiks mittesahhariidsetest eellastest: laktaat, püruvaat, glütserool, glükogeensed aminohapped. Ligikaudu 90% organismi glükoneogeneesist toimub maksas ja 10% neerude koorolluses. Kui toiduglükoosiga tekib probleeme, jätkub maksa glükogeenist 10-20 tunniks organismi glükoosivajaduste rahuldamiseks. Glükogeen - Glükogeeni lõhustumine ja glükogeeni biosüntees töötavad veresuhkru taseme "puhvrina": glükoosi defitsiit likvideeritakse glükoosi vabastamisega ja glükoosi liig salvestatakse glükogeenina. ◦ maksas (8 – 10 %) - varu kogu organismi tarbeks; hulk muutub päeva jooksul dünaamiliselt, jätkub 20 tunniliseks nälgimiseks
Kõhunäärmes on veel hormoonid somatostatiin (toodavad pankrease -rakud) ja l i p o k a i i n ( reguleerib rasvade ainevahetust takistab rasva ladestumist maksa fosfolipiidide sünteesi intensiivistamisega), pankreastatiin, somatostatiin ja veel mõned hormoonid. SUGUHORMOONID Suguhormoonid tekivad sugunäärmetes munasarjades munandites, aga samuti ka kollakehas ja platsentas, vähesel hulgal neerupealsete koorolluses. Eristatakse meessuguhormoone (androgeene) ja naissuguhormoone (östrogeene). Keemiliselt struktuurilt on nad steroidid. Neid sünteesitakse kolesteriinist, aga sünteesi vaheproduktiks on progesteroon esineb nii munasarjades kui munandites. Androgeenid on östrogeenide sünteesi vaheproduktid, seepärast on nii mehe kui naise organismis samaaegselt mõlemaid hormoone. Mehe organismis on ülekaalus androgeenid, naise organismis östrogeenid.
annaabi.ee 
