Tuumaenergia Tuumajaamad maailmas Tuumareaktorite sünni aeg on 1960.aastatel. Tänapäeval on 30 riigis käigus 439 tuumareaktorit. Enim reaktoreid USAs 104, Prantsusmaal 59, Jaapanis 55 reaktorit. Suurima osana kogu elektrist toodab tuumaenergia Prantsusmaal (78%), Leedu (69%) ja Slovakkia (57%). Alternatiivne energiatootmine. Uurimisreaktorid Lisaks energiatootmisele 56 riigis on 284 reaktorit, mida kasutatakse neutronkiirguse allikatena uurimistöös, radioaktiivsete isotoopide tootmises ja spetsialistide väljaõppes. Tootmine & reaktoritüübid Aeglaste neutronite toimel tuumkütuseid lõhustavad reaktorid kütust kasutatakse üks kord ja kasutatud kütust ümber ei töödelda. Kiirete neutronite toimel tuumkütuseid lõhustavad reaktorid kasutusel vaid kaks, sest hoolimata uraani- ning plutooniumkütuse paremast kasutamisest ja väiksematest jääteme...
Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. Ajavahemikul 1990-2006 suurenes maailma tuumaelektri tootmisvõimsus 13,5 %, millest ainult kolmandik tuli uute reaktorite evitamisest, ülejäänu saadi töötavate reaktorite täiustamisest ja eriti koormusteguri suurendamisest. Nii on viidud kolmandiku reaktorite koormustegurid paremaks kui 90 % ja kahel kolmandikul suuremaks kui 75 %, kusjuures parimaid tulemusi on saavutanud USA ja Jaapani kõrval Soome. Arvestades, et reaktorid PWR ja BWR vajavad peatamist kütuseuuenduseks ja rutiinhoolduseks iga 1,5-2 aasta järel, siis on saavutatud koormustegurid peaaegu maksimaalsed.
( 4∗628 2 2 ≈35mm seega eelisarvude reast tuleb valida 40mm 2 2 - 0,7∗π (40 −10 ) Leian teoreetilise jõu Fteor = ≈824[N] 4 Fvajalik 628 Leian koormusteguri Lo = = ≈ 0,76 Fteoreetiline 824 Leian vooluhulga q=vA[m3/s] A – voolu ristlõike pindala [m2] πR2–πr2=π*302 – π*62 ≈ 2714 [mm2] = 0,0027 [m2] πR2–πr2=π*202 – π*52 ≈ 1178 [mm2]=0,0012 [m2] q=1,2*0,0012=0,00144 [m3/s]=1,44 [l/s] Vastus: Hõõrdejõud F≈628N. Kolvi läbimõõt D1=35mm(eelisarv 40mm). Koormustegur Lo≈0,76. Vooluhulk q=0,00144 m3/s 3. Ülesanne – vooluhulgad ja režiimid
6 MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Meil on madalsüsinikteras, seega fm = 1 Tabel 6. Koormusteguri väärtused (piirmäärimisega liugelaager) [Allikas: www.daemar.com] Meil on p = 312.5 kPa = 0.3125 N/mm2, seega fp = 1 Tabel 7. Laagri mastaabiteguri väärtused (piirmäärimisega liugelaager) [Allikas: www.daemar.com] Meil D = 40 mm, seega fd = 0.9 Ka 400 Lh f p fc fd fm 1 1 0.9 1 780 Tundi. pv 1.2 Lim 0.525 1.2
Eelisarvude reast valin kolvi läbimõõduks 63 mm. Selleks kasutan valemit π ( D21−D 22) Fteor −¿ p × , et leida miinus suunas liikumiseks vajaminev jõud. 4 π ( 63 mm 2−8 mm2 ) Fteor −¿ 0,6 Mpa × =2591 N 4 Leian koormusteguri, kui kolviläbimõõt on 63mm. Lubatud koormus tegur on 0,5-0,7. F vajalik Lo= F teoreetiline 777,93 N Lo= =0,30 2591 N 2.4 Vastus 1=¿ 40,73 [ mm ] Ülesannet lahendades sain järgmised vastused: kolviläbimõõt D¿ , hõõrdejõud F=777,93 [ N ] , koormustegur Lo=0,30 .
seega siit järeldub vajalik puurpinkide arv 1tk Arvutan latisööturite teoreetilise arvu : TUV W2 7333 23,?=@ Pa = X = = 0,5 tk, YD < @3 2B3= @3 seega siit järeldub vajalik sööturite arv 1tk Arvutusliku ja vajaliku saagimisseadmete arvu suhtest leian pinkide koormusteguri Kt: Z 3, Kt = [ 100% = [ 100% = 20% ZQ 2 Arvutusliku ja vajaliku treimisseadmete arvu suhtest leian pinkide koormusteguri Kt: Z 3,> Kt = [ 100% = [ 100% = 40% ZQ
maid. Summaarne prognoos saadakse erinevate tarbijagruppide prognoo- side summana. Koormuste prognoosil tuleb arvesse võtta ka elektriettevõtte strateegiat tarbimise juhtimisel. 1.4.5 Koormuste prognoosimine Nagu juba mainitud, pakuvad planeerimisel ja projekteerimisel eelkõige huvi aastased tippkoormused, mis määravad projekteeritava võrgu ja tema elementide vajalikud edastusvõimed. Tippkoormus leitakse tavaliselt koormusteguri (koormusgraafiku täite- teguri) kk või tippkoormuse kasutustundide arvu Tmax abil energiaprog- noosi Waastane alusel. Kui on olemas koormusteguri prognoos, siis aasta tippkoormus: Aastane energiatarbi mine Waasta W Pmax = = = aasta 8760 · koormustegur 8760 k k Tmax (1.5) Koormustegur ja tippkoormuse kasutustundide arv on samaväärsed
EMVI-s koostatud algoritmid leiate meie kodulehelt www.eria.ee, Soome arvutusnäited koos selgitustega on toodud ajakirjas Työtehoseuran Maataloustiedote 4/2005 (577). 8 Traktorite töötunni maksumuse arvutamisel saame traktori soetushinna ja tööressursi (keskmiselt 10000 töötundi) alusel amortisatsiooni ehk kulumi töötunni kohta. Mootori nimi-võimsuse ja eeldatava koormusteguri kaudu antud tööl saame diislikütuse kulu l/h. Kuludena kr/h arvutatakse diislikütuse- ja õlikulud, pangalaenu intressid, kindlustusmaksed, masina korrashoiukulud (tehniline hooldamine + remont), hoiu(remondi-)ruumi kasutamise kulud, töötasu koos juurdearvestusega jt. kuluelemendid. Kui siia veel lisada tootmise üldkulud (juhtide palgad, raamatupidamiskulud, telefoniarved, transpordi-, kütuse- ja väetisehoidlate kulud, maamaks jne) saame kuluelementide kokkuliitmise teel traktoritöö
toimega.Selgub et magneetimisergutuste vektorsumma on konstantnesuurus ja võrdne tühijooksu magneetimisergutusega.I1=I2+I0 Primaarne U1=-E1+I1(r1+jx1) I1=I2+I0 Sekundaarne U2-I2(r2+jx2) 14. Trafo pingemuutus, välistunnusjoon. Pingelangu tõttu trafo sekundaarmähise takistusel muutub sekundaarpinge U2 Sõltuvust U2 =f(I29 nimetatakse trafo väliskarakteristikuks. Sarnase sõltuvuse saame ka koormusteguri kaudu U2= f() Otstarbekohane on pingemuutus leida konstantse nimipinge suhtes. Arvestades seda, et U20=U1n , saame protsentuaalse pingemuutuse U=(Ua*cos2+Ur*sin2) Trafo väliskarakteristiku leiame U2=f(,cos2) 15. Trafo energeetiline diagramm, kasutegur. Trafo kasutegur-nim tarviteile antava väljundvõimsuse P2 ja võrgust tarbitava sisendvõimsuse P1 suhet.Kasutegur = P2 /P1 100% = P2 *100%/ P2 +Pt+Pv,kus pt on terasekadu ja pv vasekadu Treafo kasutegur sõltub koormusest
105 MPa, pronksil ja malmil E2 = 105 MPa, saab kontrollvalemi avaldada kujul 3 z T2 K 2 1 H 5300 q H . z2 a3 q Koormusteguri K väärtuseks projektarvutusel võetakse 1,3, kontrollarvutusel tuleb arvesse võtta paari sissetöötuvust, tiguvõlli jäikust ning koormuse muutumisastet. Lubatavad pinged [H] on leitavad teatmekirjandusest libisemiskiirust ja tigupaari materjale arvestades. Telgede vahe projektarvutusel saab leida lihtsustatud valemiga KT2 a w 610 3 .
annaabi.ee 
