n = [ 2 + ( n - 2) 0 ] , n kus n > 2 on vaadeldavast konstruktsioonist kõrgemal olevate korruse arv, 0 on kombinatsioonitegur. Kui koormusekombinatsioonis on kasuskoormustele lisaks teisi muutuvkoormusi, siis käsitletakse kõiki kasuskoormusi ühe koormusena. Kui koormuskombinatsioonis on kasuskoormuse kombinatsioonitehuriga vähendatud esindussuurusi, siis võetakse kõigi korruste koormused ilma vähendustegurita n . Kasuskoormused ruumide põrandale Hooned on jaotatud funktsiooni järgi rühmadesse: A eluruumid, haiglapalatid, hotellide numbritoad, köögid ja WCd B bürooruumid C ruumid, kuhu koguneb inimesi (v.a. rühmad B,D ja E) C1 laudadega ruumid (klassiruumid, kohviku-, restorani- ja lugemissaalid)
(Näiteks, et klaveri jalg põrandasse auku ei vajuta!) Vertikaalsed konstruktsioonielemendid (4) Mitmekorruseliste hoonete postide ja kandeseinte projekteerimisel käsitletakse vahelagede koormusi ühtlaselt jaotatud koormustena. (5) Juhul kui konstruktsioon võtab vastu koormusi mitmelt korruselt, võib koormusi vähendada teguriga n käesoleva osa jaotistes 4.2 ja 5.2 toodud juhiste kohaselt. Kombinatsioonid muude koormustega (6) Kui koormuskombinatsioonis on lisaks kasuskoormustele teisi muutuvkoormusi (näiteks tuule- ja/või lumekoormus), siis kõiki kasuskoormusi käsitletakse ühe koormusena. (7) Juhul, kui koormuskombinatsioonis kasutatakse kombinatsiooni- teguriga vähendatud kasuskoormuse esindussuurusi, siis tuleb kõigi korruste kasuskoormused arvesse võtta ilma vähendustegurita n. 3.3 Kasutuspiirseisundi koormusjuhtumid (1) Arvutuslike läbipainete ja vigastuste (kaasa arvatud praod)
- dünaamiline koormus: koormus, mis annab konstruktsioonile või tema osadele märgatava kiirenduse, - kinniskoormus: kindla suuruse ja suunaga koormus, mille paiknemine konstruktsiooni ula- tuses on püsiv: - koormus: konstruktsioonile mõjuv jõud (otsene koormus) või välistingimustest põhjustatud deformatsioon (kaudne koormus). Kaudseks koormuseks on näiteks temperatuuri muutus, niiskuse mõju, vajumine jne., - koormuse esindusväärtus: üksikkoormuse suurus koormuskombinatsioonis, mis võtab ar- vesse üksteisest sõltumatute koormuste ebasoodsaimate väärtuste samaaegse esinemise väike- se tõenäosuse; - koormuskombinatsioon: arvutuskoormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvu- tamisel mitme koormuse üheaegsel mõjumisel; - koormustulem: koormuste mõju konstruktsioonielementidele, näit sisejõud, pinged, defor- matsioonid jne; - liikuv koormus: koormus, mille paiknemine ja suurus võivad suvaliselt muutuda konstrukt- siooni ulatuses;
Kasutuspiirseisund ei ole materjalide koormusi, mis füüsilistel üldiselt ohtlik omaduste ja geomeetriliste põhjustel ei saa mõjuda konstruktsioonile või tema mõõtmete arvutuslikke samaaegselt, ekspluateerijatele. väärtusi, jäävad kõik koormusjuhtumit Kasutuspiirseisundi piirseisundid ületamata. väljendavas määramise kriteeriumid Eraldi tuleb tõestada, et koormuskombinatsioonis lähtuvad kas esteetilistest a) arvutuslikud ei arvestata. Koormusvariant kaalutlustest või muudest koormustulemid (sisejõud, määratleb liikuva koormuse ekspluatatsiooninõuetest. pinged jne.) ei ületa asukoha, suuruse ja suuna. Ekspluatatsiooninõuded arvutuslikku kandevõimet Võimalikud hälbed peavad tagama -ehitise ja kandepiirseisundis; b) koormuste oletatud
kasuskoormuse osavarutegur Q = 1,0. Nii kande- kui ka kasutuspiirseisundis tuleb arvesse võtta ka pinna suurusest tulenev vähendustegur A ning korruste arvust tulenev vähendustegur n. A = c * 0 + 0 / < 1,0 kus c = 5/7; A0 = 10,0 m2; 0 on kombinatsioonitegur. n = ( 2 + (n 2)* 0 ) / n kus n > 2 on vaadeldavast konstruktsioonist kõrgemal olevate korruste arv; 0 on kombinatsioonitegur. Kui koormuskombinatsioonis kasutatakse kasuskoormuse kombinatsiooniteguriga vähendatud esindussuurusi, siis tuleb kõigi korruste koormused arvesse võtta ilma vähendustegurita n. Juhised projekteerimiseks ja ehitamiseks. 1. Vundamendi rajamissügavuse valikul tuleb arvestada järgmisi tegureid: - pinnase kandevõimet; - klimaatilisi tingimusi (külmumispiiri); - pinnase külmakerkelisust; - vee hüdrodünaamilisest survest või klimaatilistest teguritest põhjustatud vajumist
0,35 ; 200 150 on saledus. ef = ( ,t0)M0Eqp/ M0Ed , (4.15) kus ( ,t0) on lõplik roometegur; leitakse Eurokoodeks 2 jooniselt 3.1; M0Eqp on esimest järku paindemoment kasutuspiirseisundi tõenäolises koormuskom- binatsioonis; M0Ed on esimest järku paindemoment kandepiirseisundi koormuskombinatsioonis. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 64 4.2. Meelevaldse sümmeetrilise ristlõike tugevuskontroll Surutud saleda elemendi ( > lim) ristlõikes mõjuva survejõu ekstsentrilisuse määramisel tu- leb vastavalt jaotisele 4.1 arvesse võtta konstruktsiooni staatikast leitud ekstsentrilisust e0, geomeetrilist konstruktsioonihälvet ei ja teist järku ekstsentrilisust e2.
annaabi.ee 
