Mittesurvelise vee eelduseks on toimiv drenaaž. Kui hoone ümber puudub drenaaž, võib sademete korral vettsiduva pinnase tõttu tekkida vundamendi allosas lühiajaline surveline vesi. * Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb ajutiselt vundamendi äärde seisma või hoone alaosa asub põhjavees. Nii hüdroisolatsioonile kui ka kandetarindile langev hüdrostaatiline surve sõltub veesamba kõrgusest. Koormusjuhtum “lühiajaline surveline vesi” eeldab, et hoone ehitussügavus on kuni 3 meetrit, pinnas vettsiduv, puudub drenaaž ja mitmeaastaste mõõtmistega leitud põhjavee kõrgeim tase jääb vähemalt 30 cm vundamendi tallast allapoole. Koormusjuhtumi “surveline vesi” eelduseks on, et hoone alaosa asub põhjavees. Pinnase tüübil ja ehitussügavusel ei ole tähtsust. Välishüdroisolatsioon koosneb ühest või
Kui hoone ümber puudub drenaaz, võib sademete korral vett siduva pinnase tõttu tekkida vundamendi allosas lühiajaline surveline vesi. Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb ajutiselt vundamendi äärde seisma või hoone allosa asub põhjavees. Nii hüdroisolatsioonile kui ka kandetarindile langev hüdrostaatiline surve sõltub veesamba kõrgusest. [5] 4 Koormusjuhtum "lühiajaline surveline vesi" eeldab, et hoone ehitussügavus on kuni 3 meetrit, pinnas vett siduv, puudub drenaaz ja mitmeaastaste mõõtmistega leitud põhjavee kõrgeim tase jääb vähemalt 30 cm vundamendi tallast allapoole.Koormusjuhtumi "surveline vesi" eelduseks on, et hoone allosa asub põhjavees. Pinnase tüübil ja ehitussügavusel ei ole tähtsust. [5] 1.2 Välishüdroisolatsioon
purunemine. Selle määrab tavaliselt konstruktsiooni või selle osa suurim kandevõime, - kandevõime: elemendi, ristlõike või konstruktsiooni mehhaaniline omadus, mida mõõde- takse enamasti jõu või momendiühikutes, näiteks paindekandevõime, nõtkekandevõime jne, - kasutuspiirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suu- teline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. See vastab normaalse kasutatavuse kritee- riumidele, - koormusjuhtum (ingl k load case): kokkusobivad koormusvariandid, deformatsioonid ja vaadeldaval juhul arvutustes arvesse võetavad ebatäpsused, - koormuskombinatsioon (ingl k combination of actions): - vt koormustega seotud terminid - p.(4), - koormusvariant (ingl k load arrangement): liikuva koormuse asendi, suuruse ja suuna fikseering: - piirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon enam ei täida talle ettenähtud funkt- sioone,
või selle osa suurimale kandevõimele; · kandevõime: elemendi, ristlõike või konstruktsiooni mehhaaniline omadus, mida mõõdetakse enamasti jõu või momendi ühikutes, näiteks paindekandevõime, tõmbekandevõime, nõtkekandevõime jne.; · kasutuspiirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooni- nõudeid. See vastab normaalse kasutatavuse kriteeriumidele; · koormusjuhtum (ingl.k. load case): kokkusobivad koormusvariandid, deformatsioonid ja ebatäpsused, mis võetakse arvutustes vaadeldaval juhul (kvalitatiivselt) arvesse; · koormuskombinatsioon (ingl.k. combination of actions): arvutus- koormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvutamisel piirseisundis mitme koormuse üheaegsel mõjumisel; · koormusvariant (ingl.k. load arrangement): liikuva koormuse asendi, suuruse ja suuna fikseering;
devõimete, geomeetriliste mõõtmete ja projekteerimismudeli määramatuste astmest ning konstruktsiooni ja piirseisundi tüübist. Osavarutegurid võivad sõltuda ka liinile ettenähtud tugevuse koordinatsioonist. • Vabakoormus /free action/−− konstruktsioonile antud piires mõjuv mis tahes ruumilise jaotusega koormus. • Koormusvariant /load arrangement/ − määrab vabakoormuse paigutuse, suuruse ja suuna. • Koormusjuhtum /load case/− − kokkusobivad koormusvariandid, deformat- sioonide kogumid ja hälbed, mida arvestatakse samaaegselt määratletud muutuv- ja püsikoormustega teatud kontrolli teostamiseks. Valitud arvutuslikud koormusjuhtumid peavad olema piisavalt rasked ja ar- vestama kõiki tingimusi, mida on õhuliini ehitamise ja arvutusliku tööea kes- tel mõistlik eeldada. • Koormuskombinatsioon /combination value for an action/− − koormuste ar-
koormuste, materjalide omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslikke väärtusi, jäävad kõik piirseisundid ületamata. (2) Eraldi tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet kandepiirseisundis; b) arvutuslikud koormustulemid (läbipainded, siirded, praod jne.) ei ületa kasutuspiirkriteeriume. (3) Kõik võimalikud arvutusolukorrad tuleb võtta arvesse ja selgitada kriitilised koormusjuhtumid. (4) Koormusjuhtum hõlmab omavahel sobivaid koormusvariante, deformatsioone, hälbeid ja ebatäpsusi, mida tuleb arvestada konstruktsiooni kontrollimisel. (5) Koormusvariant määratleb liikuva koormuse asukoha, suuruse ja suuna. (6) Võimalikud hälbed koormuste oletatud asukohtadest ja suundadest tuleb võtta arvesse. Arvutussuurused (arvutuslikud suurused) Arvutuskoormused (1) Koormuse arvutussuurus Fd väljendatakse üldkujul avaldisega , kus
kandepiirseisundi vahel. avas muutub mehhanismiks purunemine ootamatult, ilma Mõlemal juhul loetakse, et ja variseb. Selline ette hoiatamata. piirseisundi saabumisel ei purunemine on seotud Konstruktsioon ei hoiata 20 meid enda ülekoormamisest. 1.7 tagatakse sisejõud, pinged jne.). Konstruktsioone ei ole konstruktsioonide Koormusjuhtum hõlmab lubatud üldiselt projekteerida piirseisunditel põhinev omavahel sobivaid haprale purunemisele, st töökindlus nn koormusvariante, võimalikul purunemisel ei osavarutegurite meetodi abil. deformatsioone, hälbeid ja tohi tekkida Osavarutegurite meetodiga ebatäpsusi, mida tuleb haprapurunemise tuleb tõestada, et kasutades arvestada konstruktsiooni situatsiooni
annaabi.ee 
