· ei ole majanduslikult otstarbekas; · kütuse tarnetega seotud riskid. Eeltoodut arvesse võttes oleks tulevikus kõige otstarbekam ehitada Balti riikidesse ainult üks (kui üldse) uus tuumaelektrijaam ning kõige tõenäolisemalt tuleks see ehitada Leetu Ignalinasse, kus on olemas vajalik infrastruktuur, kogemus ja personal. Eestis puudub vajadus tuumajaama järele, mis kataks baaskoormust, kuna meie koormusgraafikute baasosas on liiga väike ja selle katavad põlevkiviplokid. Vajadus ehitada Eestisse uue põlkonna koormust reguleeriv tuumajaam võib tekkida alles 25- 30 aasta pärast. Elektrituulikud- Kuna Eestis ei ole suur hüdrojaamu, mis suudaksid kompenseerida tuulevõimsusi, ei ole suuri tuulevõimsusi Eesti energiasüsteemi võimalik lülitada. Iga elektrituuliku ühendamisel energiasüsteemiga tuleb eelnevalt analüüsida, kuidas
koormuste määramine. Tuleb määrata nii tootmiseks vajalikud koormused kui ka elukondlikud elektrikoormused. Koormuste määramisel tuleb arvestada nii olemasolevate kui ka lisanduvate võimsustega ja nende üheaegsusteguritega. Elektriliste koormuste määramiseks saab kasutada kas teada olevaid üheaegustegureid, või koostada projekteeritava objekti ööpäevased ja aastased koormusdiagrammid. Koormusgraafikute koostamise meetod on kasutatav kui on olemas objekti ööpäevased ja aastased tehnoloogilised kaardid. Arvutuslikuks koormuseks võetakse poole tunni maksimaalne koormuse väärtus. Kui esineb lühiajalisi koormusi kestusega alla poole tunni, siis vastav ekvivalentne poole tunni maksimaalne koormus leitakse järgmise valemiga: P12t1 P22t 2 ... Pn2t n Pekv , (1)
koormusmudel palju enam. Prognoosimise kõrval on võimalik koormust analüüsida ja imiteerida. Nii võib uurida prognoosivigade tekkepõhjusi, välja selgitada, milline oleks koormus olnud normaaltemperatuuril või erandlikes ilmastikuoludes ja palju muud. Ka ei ole prognoosi ennetusaeg arvutuslikult mingil määral piiratud. Pikaajalise prognoosi tõepärasuse tagab ühelt poolt see, et mudel kirjeldab koormust kogu ulatuses, arvestab nii koormuse taseme kui koormusgraafikute kuju sesoonseid muutusi, trendi jm. Teisalt saab pikaajalisel prognoosil arvesse võtta koormuse kujunemise majanduslikke ja tehnilisi tingimusi. Ka pika ajavahemiku kohta on koormust võimalik imiteerida ilmastikuolusid ja koormuse kasvuvariante varieerides. Niisiis on koormus- ja prognoosimudelitel vähe ühist. Pigem võib koormusmudeliks lugeda tüüpgraafikuid, mida mõningates rakendusprogrammides kasutatakse Koormusmudel ei ole siiski järjekordne võlumeetod, mis iseenesest lahendab
Vastavalt vib ka koormuse jaotada: · tiskoormus; · aktiivkoormus; · reaktiivkoormus. Praktikas kasutatakse ka mistet koormusvool. Elektrilised koormused vivad olla elektrivarustusssteemis aja jrgi mratuna kas pidev- vi vahelduvkoormused. On ka seadmeid, kus koormus vib muutuda suvaliselt, sel juhul on koormuse arvestamine vimalik tenosusteooria abil. Aja jooksul muutuvaid koormusi kujutatakse koormusgraafikute abil. Elektrivarustuselementide lbilaskevime ja elektrienergia nimivimsus valitakse maksimaal- vi teatud ajavahemiku keskmise koormusnitaja jrgi, mida nimetatakse arvutuslikuks koormuseks. Projekteerimisel on see ks phinitajatest. Koormuste arvutamiseks on tarvis teada seadmete nimivrtusi ja treiime. 2.2. Elektritarbijate tehnilised nitajad 1. Vooluliigid - 1) vahelduvvool; 2) alalisvool;
Juhtide ristlõige: 6. valgustuskilp iga liin toidab mitut valgustit (lubatud, iga liini 7. Koormusgraafikud ja neid iseloomustavad tegurid: Elektriseadmete koormuste muutmist kujutatakse graafiliselt koormusgraafikute kohta, kuni näol. 20. valgustit, kuid see sõltub valgustite võimsusest); 7. Jõukilp mis on ühepoolse teenindamisega; 8. Suure võimsusega elektritarviti. Antud skeem on mõeldud esimese ja teise kategooria tarbijate ja paigaldiste toiteks
Talitlusviisid-püsi-, lühiajaline-, vaheajaline- ja muud talitlusviisid Elektritarvitid liikuvuse järgi- · statsionaarsed, mida toidetakse statsionaarsest ellektrivõrgust · Mittestatsionaarsed, mille toiteks kasutatakse painduvbaid toiteelemente(kaablid) võid muid lahendusi(troll, tramm) Nõuded elektrivarustuse kindlusele- määratakse toite katkestumise ajaga Koormusgraafik- aja jooksul muutuv tarbijakoormus. Pikkuse järgi: Vahetuse,ööpäevased, aastased graafikud Koormusgraafikute liigitus- mõõdetava suuruse järgi: aktiiv-,reaktiiv-,näivvõimsuste graafik, koormusvoolugraafikud Graafikute mõõteperiood- mõõdetavad suurused näidatakse graafikus 15-60min keskmisena, siis graafikud on astmelised Kronoliigiline graafik- graafik on esitatud tegeliku jooksva aja järgi mõõdetuna Koormuskese- teoreetiline kasulik punkt toiteallika paigutamiseks
Kui on olemas koormusteguri prognoos, siis aasta tippkoormus: Aastane energiatarbi mine Waasta W Pmax = = = aasta 8760 · koormustegur 8760 k k Tmax (1.5) Koormustegur ja tippkoormuse kasutustundide arv on samaväärsed koormusgraafikut iseloomustavad näitajad, mis sõltuvad koormuse ise- loomust, vahetuste arvust, elektriettevõtte hinnapoliitikast ja nende väär- tused leitakse koormusgraafikute analüüsi teel. Üldiselt on koormustegur (või tippkoormuse kasutustundide arv) suhteli- selt stabiilne näitaja, mistõttu ta võetakse võrdseks olemasoleva väärtuse- ga või korrigeeritakse teda, arvestades ülalmainitud tegureid. Täpsema tulemuse saamiseks võib leida tippkoormused eraldi erinevaile tarbijagruppidele ja tulemused liita, arvestades tarbimise üheaegsust. Pii- savate andmete puudumisel võib kasutada teatmekirjanduses erinevate tarbijagruppide jaoks toodud väärtusi.
annaabi.ee 
