6. JUHTIDE RISTLÕIGE Kohtkinlad isoleerjuhid (juhtmed kaablid) jõu ja valgustusahelas minimaalselt lubatud ristlõked Cu 1,5 ja Al 16 mm2 Paljasjuhid (latid) jõuahelas minimaalselt lubatud ristlõiked Cu 10 ja Al 16 mm2 7. KOORMUSGRAAFIKUD JA NEID ISELOOMUSTAVAD TEGURID Koormusgraafikud jagatakse ööpäevaseks ja aastaseks, nin ööpäevane omakorda talviseks (183 päeva) ja suviseks (182 päeva). Talvine ööpäevane koormus on tavaliselt 10-15% suurem kui suvine. Ööpäevase koormusgraafiku alusel saab arvutada ööpäevast keskmist koormust(P k=Sööp/24) ja koormusgraafiku täitetegurit, mis on väiksem või võrdne ühega (Kt.t=Pk/Pmax). Aastase koormusgraafiku alusel saab arvutada maksimaalkoormuse kasutusaega (T max=Saasta/Pmax) 8. KUNI 1000V PINGEGA VÕRKUDE KAITSE SULAVKAITSMETEGA 9. KUNI 1000V PINGEGA VÕRKUDE KAITSE KAITSELÜLITITEGA 10. SELEKTIIVSUSE KONTROLL MITMEASTMELISES VÕRGUS
16,4 0,92 Mootori võimsus peaks vähemalt olema P = 2 nm M t , P = 2 23,45 56,78 = 8366 W. Valime mootori M2AA132MB, Pn = 11 kW, nn = 1450 min-1, = 88%, cos n = 0,86, In = 21 A, Ik/In = 8,3, Mn = 72,4 Nm, µk =3,0, µv = 2,7, J = 0,048 kgm2, m = 59 kg. 6.7. Mootori valimine lühiajaliseks tööks Ülesanne 6.13 Valida mootor joonisel 6.13 kujutatud koormusgraafiku järgi. Võimsus on taandatud mootori võllile. Määrata talitlus. Töömasina võlli pöörlemissagedus on nt = 3,2 s-1, reduktori ülekandearv i = 7,5, r = 0,94. P, W P1 P2 t1 t2 t3 t, s Joonis 6.13. Töömasina koormusgraafik: P1 = 5,4 kW, P2 = 2,9 kW, t1 = 10 s,
kus Tm on mähiste õli suhtes kuumenemise ajakonstant. Suuremate elektrisüsteemi trafode ajakonstant T on vahemikus 2,5 - 3,5 tundi; mähiste ajakonstant Tm on tavaliselt 3 - 10 minutit. Seega toimub mähiste kuumenemine õli suhteliselt aeglase kuumenemise taustal praktiliselt hüppeliselt. Kui trafo talitleb mitmeastmelisel koormusgraafikul (vt. jn. 3.3), siis selle temperatuur peab muutuma vastavalt avaldistele (3.10) ja (3.12). Ööpäevase koormusgraafiku astmed on tavaliselt väiksema kestusega kui 3T, st. on lühemad kui 7 kuni 11 tundi, ning trafos TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 16 Rein Oidram _____________________________________________________________________ olev õli ei saavuta praktiliselt mitte kunagi püsitemperatuuri
Joonis 3.10. Grupikompensatsiooni põhimõte 1 - toiteliin, 2 - elektritarviteid või nende gruppe toitvad liinid, 3 lülitusaparatuur, 4 kondensaatorpatarei, 5 - automaatjuhtimissüsteem (võib ka puududa!) Grupiviisilisel kompenseerimisel võivad kondensaatorid olla vähemuutuva koormuse korral mittereguleeritavad ja nende mahtuvus valitakse koormusgraafiku miinimumi järgi, vältimaks ülekompenseerimist. Alates 50 kVAr-st võib osutuda majanduslikult kasulikumaks kompensatsiooni automaatreguleerimine. Sel juhul valitakse kompenseerimisseadme nimivõimsus koormusgraafiku maksimumi järgi. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 23 / 26
Magistraalskeem Eristatakse sktiiv- ja reaktiivkoormuste graafikuid. Kestuse järgi võivad koormusgraafikud olla ööpäevased ja aastased. Koormusgraafiku pindala on vürdeline tarbitud elektrienergia hulgaga. Seetõttu ehitatakse arvutuste lihtsustamiseks graafikud astmelistena. Ööpäeva koormusgraafikuid ehitatakse tavaliselt talve- ja suveperioodi kohta. Suurimat ööpäevast koormust
Esimest nimetatakse individuaalseks reaktiivvimsuse kompenseerimiseks. Teist grupiviisiliseks reaktiivvimsuse kompenseerimiseks. Kolmandat tsentraalseks reaktiivvimsuse kompenseerimiseks. Individuaalsel kompenseerimisel on jrgmised halvad kljed: 1. Suurenevad ldkulutused, aastane kasutusaeg on vike. 2. Alandab toiteallika tkindlust Grupiviisilisel kompenseerimisel vivad kondensaatorid olla mittereguleeritavad ja ja valitakse koormusgraafiku miinimumi jrgi, vltimaks lekompenseerimist. Alates 50kVAr-st vib osutuda konoomiliselt kasulikumaks automaatne kompensatsiooni reguleerimine. Sel juhul kompenseerimisseadme nimivimsus valitakse koormusgraafiku maksimumi jrgi. Tsentraalsel kompenseerimisel vivad kondensaatorid samuti olla mittereguleeritavad, kui koormusgraafik on suhteliselt htlane. Peaalajaamas oleva kompensatsiooniseadme vimsus: Qc = Qa - Qo
maid. Summaarne prognoos saadakse erinevate tarbijagruppide prognoo- side summana. Koormuste prognoosil tuleb arvesse võtta ka elektriettevõtte strateegiat tarbimise juhtimisel. 1.4.5 Koormuste prognoosimine Nagu juba mainitud, pakuvad planeerimisel ja projekteerimisel eelkõige huvi aastased tippkoormused, mis määravad projekteeritava võrgu ja tema elementide vajalikud edastusvõimed. Tippkoormus leitakse tavaliselt koormusteguri (koormusgraafiku täite- teguri) kk või tippkoormuse kasutustundide arvu Tmax abil energiaprog- noosi Waastane alusel. Kui on olemas koormusteguri prognoos, siis aasta tippkoormus: Aastane energiatarbi mine Waasta W Pmax = = = aasta 8760 · koormustegur 8760 k k Tmax (1.5) Koormustegur ja tippkoormuse kasutustundide arv on samaväärsed koormusgraafikut iseloomustavad näitajad, mis sõltuvad koormuse ise-
Lühiajalise töö tegelik kestus ei lange alati kokku elektrimootoris ja töömasinas tekkida dünaamilised jõud ja momendid, mis on mitmekordselt suuremad standardse töötamiskestusega. Sel juhul arvutatakse tegelikud kaod ümber kataloogis antud mootori staatilistest väärtustest. Agrgaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand: Mm- töötamiskestusele. Valitud mootori käivitus- ja maksimaalmoment peavad olema suuremad koormusgraafiku Mt= Md=J(d/dt)+(/2)(dJ/dt) Kogu võrrandit on vaja kasutada ainult sel juhul, kui süsteemi vastavatest momentidest. Arvesse võib võtta ka võimaliku momendi vähenemise pingekao. elektrimootortöömasin inertsimoment sõltub pöördenurgast . Sellised on vänt-kepsmehhanismiga masinad. 37. Mootori võimsuse valimine vaheajaliseks talitluseks. Mootori valiku metoodika vaheajaliseks
bruto või netokarakteristikuna. 3.Auruturbiinide tüübid ja nende kasutusalad - Kondensatsioonturbiin (tüüp K) -Ühe või kahe termofikatsioon vaheltvõtuga turbiin (tüübid T1 ja T2) -Ühe tööstusliku vaheltvõtuga ja ühe või kahe termofikatsioonvaheltvõtuga turbiin (tüüp TVT1 ja TVT2) -Vasturõhuga turbiin (tüüp V) -Tööstusliku vaheltvõtuga ja vasturõhuga turbiin (tüüp TVV). Termofikatsioonturbiinid võivad töötada elektrilise ja soojusliku koormusgraafiku alusel. Talitlust elektrilise graafiku järgi iseloomustab elektrienergia ja soojuse sõltumatu tootmine ja on võimalik juhul, kui töötanud auru soojus antakse soojustarbijatele ja kondensaatori jahutusveele. Turbiini taliltus soojusgraafiku alusel on võimalik juhul kui T-i madalrõhu silindri reguleerimisorganid on suletud ja K-sse suundub minimaalne kogus auru, mis on vajalik madalrõhuastme jahutamiseks. Seda talitlust iseloomustab elektrilise koormuse jäik
annaabi.ee 
