N*m s N*m s N*m s N*m s N*m s 160 4 80 2 40 10 70 60 60 5 20 4 280 1.Teisendame koormusdiagrammi ristkülikuteks. => =122N*m Tt,2= =106 N*m Tt,5= Tt,7= Tt,7= 1 Teisendatud koormusdiagramm näeb välja selline T1 , t1, s T2, t2 , T3, t3 , T4, t4 , T5, t5 , T6, t6 , T7 , t7, t0,s N*m N*m s N*m s N*m s N*m s N*m s N*m s 122 4 106 2 40 10 70 60 65,1 5 60 20 34,6 4 280 a) 2.Arvutame ekvivalentse momendi üldotstarbeliseks kestevtalitluseks mõeldud mootori valimiseks. (Ti 2 * ti )
....................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1. TEHNOLOOGIA KIRJELDUS ............................................................................................. 6 2. MOOTORI VÕIMSUSE ARVUTUS .................................................................................... 7 3. KOORMUSDIAGRAMM, EKVIVALENTNE MOMENT JA VÕIMSUS ......................... 8 4. MOOTORI VALIMINE JA MEHAANILINE TUNNUSJOON......................................... 10 5. MEHAANILINE TUNNUSJOON ...................................................................................... 12 6. INERTSIMOMENDI LEIDMINE ....................................................................................... 13 7. AJAMI JUHTIMINE ...............................................................................................
väikeste pauside korral, kus on soojenemise ja -jahtumus ajakonstantide suhe. ts- töötamisaeg püsikiirusel, tk- käivitusaeg, tp- pidurdusaeg n I t 2 i i Ie i 1 1 ts t k t p t0 2 Mootori valimisel ekvivalentse voolu meetodil konstrueeritakse esialgselt valitud mootori jaoks voolu koormusdiagramm I=f(t) ning selle alusel arvutatakse ülaltoodud valemitest ekvivalentne vool. Tingimus mootori valikuks on I n I e 26. Ekvivalentse momendi meetod 27. Ekvivalentse võimsuse meetod Ekvivalentse võimsuse valem on kasutatav konstantse kiirusega töötavate alalisvoolu- haruvoolumootorite ning asünkroonmootorite korral nende töötamisel loomulikul karakteristikul koormuse vahemiku umbes (0,5...1,2)Pn. Mootori võimsus võllil Pv T n P t i
reverseerimisega või töötamisega mitmel kiirusel, kusjuures nii tööperioodid kui ka pausid on nii lühiajalised, et mootor ei saavuta püsitemperatuuri. (höövlid, veskid) Koormusmuutliku talitluse eriliikideks on suunamuutlik S7, kiirusmuutlik S8 ja koormus- ning kiirusmuutlik talitlus S9. Mootori valimine Õigesti valitud mootor peab kestevtalitlusel töötama kui tahes kaua ülekuumenemata. Iga mootori valiku aluseks on koormusdiagramm. Kestva talitluse koormuse saame ka vattmeetri näidu korrutamisel mootori kasuteguriga. Mootori võib valida kataloogist, arvestades tingimust Muutlikuks kestevtalitluseks Mootori valik keskmise koormuse järgi õigustab end ainult väikese koormuse kõikumise korral. Suurte kõikumiste korral keskmise koormuse järgi valitud mootor kuumeneb üle, kuna ei arvestata seda, et kaod sõltuvad voolu ruudust. Mootori soojenemise arvutamiseks on vaja teada ligikaudselt mootori mõõtmeid, seepärast
Kiirusmuutlikku talitlust iseloomustab ühelt kiiruselt teisele ülemineku vaheldumine. Erinevaid kiirusastmeid võib olla ka mitu. Tööperiood ühelgi kiirusel ei ole nii pikk, et mootor saavutaks püsitemperatuuri. 34. Mootori võimsuse valimine muutlikuks kestevtalitluseks. Õigesti valitud mootor peab kestevtalitlusel töötama kui tahes kaua ülekuumenemata. Paljud seadmed töötavad kestvalt püsiva või suuruselt vähe muutuva koormusega. Iga mootori valiku aluseks on koormusdiagramm. Keskmiste kadude meetod. Masinas saavutatav püsitemperatuur on määratud jahutustingimustega ning kaovõimsusega. Kui eeldame, et üksteisele järgneva koormusega intervallid on küllalt lühikesed, võib tegeliku soojenemiskõvera lähendada ühe eksponendiga. Saavutatav masina püsitemperatuur sõltub siis ajaühikus eraldunud keskmisest energiahulgast, s.t. keskmisest kaovõimsusest. Seega tuleks tegeliku koormusega ekvivalentseks lugeda
annaabi.ee 
