(Fjodor Dostojevski teosest "Vennad Karamazovid" inspireeritud "Passioon" 1980/ 2001;"Müsteerium" 1981; "Mediteerium" 1985). Eesti lastemuusikasse tõi helilooja samal perioodil värskeid tuuli helges tundetoonis ning selges helikeeles instrumentaalsaatega lastelaulude ja laulutsüklitega. Tänaseni on kooride repertuaaris paljud teosed Eespere 80.90. aastatel ja hiljem loodud vaimulikust ja isamaalisest kooriloomingust (koorilaul "Ärkamisaeg", 1990; kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast", 1982; "2 jubilatsiooni" solistile, koorile ja orelile, 1986; "Vaikuse sümfoonia" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile,1989; "Glorificatio" sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile, 1990 jpt. Eespere on kirjutanud ka klaverikontserdi (1978), kaks viiulikontserti (1983,1988), flöödikontserdi (1995, Jean- Claude Gerard'i tellimus) ja vioolakontserdi (1997). 80. aastatel pälvisid tähelepanu tema
tellimusel kirjutatud tsükkel ,,Lahemaa eskiisid''. Olulisel kohal on ka tema kaks balletti ,,Merineitsi'' ja ,,Sõnni tund''. Tarmo Lepik (1946-2001). Looming pole kuigi mahukas, kuid kõik teosed on täpselt viimistletud ja mõttetihedad. Tuntumad teosed: ,,Viis haikut'' naiskoorile, ,,Kuus haikut''metsosopranile ja klaverile. Meeskooriteos - ,,Kolm Betti Alveri luuletust''. 1975 aastal ilmus kooriteos ´´Karjase maailm". Helilooja loomingusse kuuluvad veel kooripoeem meeskoorile ja solistidele ´´Mereväravas" (1983) , poeem ´´Igavene tuli" metsosopranile. Mati Kuulberg (1947-2001). Tema helikeeles on leidnud väljenduse tema intensiivne siseelu, vaevaga vaos hoitud temperament, mis annab ta teostele erilise aktiivsuse. Kuulbergi helitööde seas on mitu teost sooloinstrumentidele. Kõige rohkem on flöödipalu ,,Niente'', ,,Quasi'', ,,Avanti'', Lepo Sumera (1950-2000). Tema loomingu põhiosa moodustavad sümfoonilised teosed. ,,In
rahvaviiside ja tantsumotiivide kasutamine, kõrge kunstiväärtusega teoste loomine igas zanris opper,massi-, soolo- ja koorilaul, sümfoonia.... Ei tohtinud kirjutada atonaalset, dodekafoonilist muusikat.Dzäss oli põlu all. : Eugen Kapp helilooja ja komponisitsioonipedagoog. Teosed: Balletid(`Kalevipoeg'), ooperid(`Tasuleegid','Rembrandt'),klaveritsükkel `Tallinna pildid'. Villem Kapp helilooja ja dirigent. Teosed: 2 sümfooniat, ooper `Lembitu', kooripoeem `Põhjarannik'. Gustav Ernesaks koorijuht, helilooja, laulupidude üldjuht, keda rahvas Laulutaadiks kutsus. Tähtsus: rahvusmeeskoori rajaja. Koorilaul `Mu isamaa on minu arm' kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste iseseisvusihaluste väljenduseks. Teosed: koori- ja soololaulud, lasterepertuaar, ooperid. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 60ndad - uued suunad, rahvusromantismi eitamine.vabamad võimalused tänu Stalini
Väga olulisteks teemadeks on talle kodu ja kodumaa. Ta on öelnud: "Side kodu, vanematega on mul endal väga tugev. Isa mõjul kasvas suhe maasse, rahvasse, kodusse justkui märkamatult minugi sisse." Tema laulude südamlike sõnade autor on sageli ta ise. Eespere tuntuimad laulud on "Kodu on püha" ja "Ärkamise aeg" (1984), viimane neist oli 1980. aastate II poolel eestlastele eriti oluline. Rahvuse probleeme käsitlevad ka mitmed Eespere loodud suurvormid, nagu kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast" (1982). Lisandunud on aga ka vaimulik temaatika, nagu teostes "Kaks jubilatsiooni" solistile, koorile ja orelile (1986) või "Glorificatio" sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile (1990). Olav Ehala (31.07.1950 Tallinn), helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Oli aastatel 1970--1975
1999 ,,Itk isale", op 71 1999 Oratoorium ,,Känn ingen oro", op. 72 1999 Talvekantaat ,,Puhta energia puhang", op. 73 2000 ,,Ood armastusele", op 75 2000 ,,Kaks muhedat habemikku" (popurrii V. Tormise ja U. Sisaski loomingust), op 77 2001 Kantaat ,,Armastusele", op 80 2002 ,,Tõde", op 83 2002 Kantaat ,,Kevadele", op 85 2002 ,,Tähistaeva killukesed", op 89 2003 ,,Benedicamus Patrem", op. 90 (4 versiooni) 2003 ,,Tuhala lood", op 91 2003 Oratoorium ,,Pro Patria", op. 92 2004 Kooripoeem ,,Emakeel", op 97 2005 ,,Benedictus", op 98 2005 Meeskooritsükkel ,,Elu triloogia", op 99 2005 Oratoorium ,,Veni Sancte Spiritus", op. 100 2005 ,,Kadrikantaat", op. 101 2005 ,,Plahvatus", op. 103 2005 ,,Supp, praad ja magustoit", op. 104 2005 ,,Imet loomas päikesele", op 110 2006 Koguperekantaat ,,Vastlad", op 106 2006 ,,Eestlastele" 2007 ,,Jaanikantaat", op. 108 2007 ,,Me sõna on armastus", op. 109 2007 ,,Ikos", op. 111 2007 ,,Loits Taanile", op. 112 2007 ,,Loits Eestile", op. 112
annaabi.ee 
