elundkondade kujunemine, sünd. 11. Nimetada lootekestad. Koorion, allannois, amnion Lootekest ülesanne Amnion ehk vesikest Kaitse, joogi- ja urineerimis- KK, eraldab teistest kestadest Allannois ehk kusekott Sellest kujunebnabaväät, ühendab loodet platsentaga, selles veresooned enamasti Koorion ehk kõldkest Kattev kaitsefunktsioon (nt toodab valke, mis mõjutavad ema AV loote huvides) 12. Millest moodustub platsenta? Koorionist ja emaka limaskestast, nende vahele ulatub osaliselt amnioni rakke (nahaväädi ühinemise kohal) 13. Millised on platsenta ülesanded? 1)Gaasivahetus ema ja loote vahel, 2)ainevahetus (nt glükoos lootele jt. vajalikud toitained, mida ta omastab lahustunud kujul ning emale kusiaine), 3) toodab erinevaid hormoone (nt progestiini), 4) Kaitse barjäär ema poolt kahjulikele ainetele ja haigustekitajatele, laseb läbi antikehiimmuunsus 14. Nimetada lootelehed
§ Koorion ehk kõldkest • Arenedes muutub hatuliseks • Ühineb selliselt emaka limaskestaga • Moodustab koos limaskestaga platsenta • Ülesanded: kattev kaitsefunktsioon (nt. toodab valke, mis mõjutavad ainevahetust loote huvides) o Platsenta ehk emakook § Kujuneb samaaegselt histo- ja organogeneesiga § Kujuneb koorionist ja emaka limaskestast, vahele ulatud osaliselt amnioni rakke (nabaväädi ühinemiskohal) § Imetajatel 5 eitüüpi, olenevalt ema ja lootepoolse osa koosmõjust § Inimesel HEMOKORIAALNE platsenta, st. Loote koorionihatud nagu ujuksid ema verega täidetud ruumides (ema ja loote veri ei saa kokku) § Ülesanded • Gaasivahetus loote ja ema vahel
Amnion Kommentaar Paljunemine 1. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla mitmeid, on siinkohal toodud sobivamate mõistepaaride järjekorranumbrid (eeldusel, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust). 1 - 5 (valmib folliikulis); 2 - 4 (toodab östrogeeni); 3 - 9 (sünonüüm) ; 4 - 3 (tekib vastavast lootelehest); 5 - 1 (tekib vastavast lootelehest); 6 - 2 (tekib vastavast lootelehest); 7 - 6 (on sünonüüm); 8 - 8 (on ühe komponendina moodustunud koorionist); 9 - 7 (algab selles arengustaadiumis). KÜSIMUS Paljunemine 2. Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Mesoderm 1. Marrasknahk 2. Ektoderm 2. Ontogenees 3. Entoderm 3
endomeetriumi epiteelid. * sündesmokoriaalne platsenta – mäletsejalised, koorion kontakteerub emaka stroomaga. * endoteliaalkoriaalne platsenta – koer, kass; emaslooma kapillaaride endoteel puutub kokku loote koorioni epiteeliga. * hemokoriaalne platsenta – närilised ja primaadid, koorioni epiteel puutub kokku emaslooma verega. Kontakt lootemembraanide ja endomeetriumi vahel toimub mikroskoopiliste hattude kaudu, mis ulatub koorionist välja endomeetriumi, nii suurendatakse kontaktpinda. Kontaktpindade jaotuse alusel jagatakse platsentad eri tüüpideks: difuusne (siga, hobune) – palju väikeseid kontakte üle terve lootemembraani kotüledonaarne (veis) – nööpjad kontaktid diskoidne (närilised, primaadid) – koondunud ühte kohta tsonaarne (kass, koer) – vööna ümbritsetud 46. Platsenta talitlus loote toitumise, jääkainete väljutamise ja gaasivahetuse kindlustamiseks
Ultrahelidiagnostikas leitud loote anomaalia (väike loode, väike platsenta) Eestis meditsiinigeneetiline konsultatsiooni kabinet 1969 1990 Eesti Meditsiinigeneetika Keskus Enamasti ultraheliuuringud Loote ja vere rakkude uuringud Loote rakkude saamine: Amniotsenees looterakke saadakse amnioni vedelikust. Eraldatud rakke kultiveeritakse 2- 3 nädalat uuringuks vajalik hulk mitootilisi rakke Koorionbiopsia proov hatulisest koorionist e. trofoblastist . Proovi saab rutem analüüsida
kahekihilise kettakujulise embrüo Tsütotrofoblast - aitab embrüol kinnituda endomeetriumile ning sisse tungida ja ümber kujundada emapoolseid veresooni süntsiotrofoblast (nende roll). - aitab embrüol edasi endomeetriumi tungida, sekreteerib hüdrolaase emakarakkude ja veresoonte lammutamiseks Inimese platsenta teke, ehitus ja funktsioon. moodustub koorionist e teisest lootekestast; vajalik loote toitumiseks, hingamiseks, ekskretsiooniks; samuti on platsenta tähtis endokriinorgan - toodab 3 hormooni (gonadotropiin - stimuleerib progestrooni produktsiooni platsentas endas ja munasarjades, progestroon - võimaldab raseduse säilimist, koorioni somatomammotropiin - soodustab piimanäärmete arengut) o 1) epiteliokoriaalne - embrüo pole tunginud limaskesta
Sekundaarsed hatud – tsütotrofoblasti rakkudest + ExMe mesenhüüm (>2näd) Tertsiaarsed hatud – lisanduvad veresooned (3näd) Hatud on ümbritsetud süntsütiotrofoblasti rakkudega Süntsütiotrofoblasti rakkude vahele tekivad verelakuunid Varastes arenguetappides moodustuvad nii primaarsed kui sekundaarsed hatud (villi) kogu koorioni ulatuses Tertsiaarsed hatud tekivad Decidua basalis piirkonna lähedasest koorionist 33 Platsenta tüübid: Emaka limaskesta ja koorioni seos: Adetsiduaatplatsenta (koorioni seos endomeetriumiga nõrk; põllumajandusloomad) Detsiduaatplatsenta (koorioni seos endomeetriumiga väga tugev; inimene) Koorioni hattude paigutuse ja platsenta kuju alusel: Difuusne platsenta– hatud katavad koorioni pinda üleni (siga, hobune) Platsentomatoosne platsenta – koorioni hatud kotüledoonidena (mäletsejad)
annaabi.ee 
