· Helilooja, organist, koorijuht · Õppis: Tallinna kreiskoolis, Peterburi konservatooriumi oreliklassis, Saksamaal koorijuhtimise alal · Organist saksa kogudusega Niguliste kirikus, juhatas segakoori ja meekoori · Üldjuht 5 ja 6 üldlaulupeol · 1916. Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht · Tänu temale pandi alus Eesti Lauljate Liidule, mille juhatusse ta ise ka kuulus · Tänu tema nõudlikkusele said võimalikuks eesti koorikultuuri esimesed suursaavutused Looming: · vokaalmuusika, ligi 60 koorilaulu, 7 soololaulu (''Üks ainus kord'', ''Tasa,tasa'') · Isamaateema: `'Mu isamaa nad olid matnud'', `'Mull' lapsepõlves rääkis'', `'Priiuse hommikul'' · looduslüürika: `'Kevade tunne'', ''Talvine õhtu'', ''Luiged'' · Lihtsamad laulud: `'Lahkudes'', `'Troost'', `'Meil aiaäärne tänavas''
A variant 1. Mis õppeasutuses õppisid esimesed asjaarmastajad-heliloojad ? 2.Milline oli baltisakslaste roll eestlaste koorikultuuri kujunemisel ? 3.J.W.Janseni panus Eesti muusikasse: 4. Kuidas on seotud A.Kunileid ja C.R.Jakobson? 5.Iseloomusta esimeste heliloojate laulude temaatikat ja helikeelt: 6.Milline oli J.Kappeli osa eesti muusikaloos ? 7.Iseloomusta K.A.Hermanni heliloojana 8.Esimese üldlaulupeo tähtsus: A 1. Cimze seminar Valgas, kihelkonnakoolmeistrite õpetamine, üle 100 noormehe 2. Asutasid lauluseltse, levis uus ilmalik laul, kontsertid, muusikaüritused, 3
kultuurilaenu, millest formeeriti rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise tähelepanuväärne tegur, sellest kujundati rahvuslikku identiteeti kandev traditsioon. Saksa kultuuriareaalis harrastatavate suurte laulmispidustuste eeskujul arenes baltisaksa Liedertafel lauluseltside avatud ühistegevuse vormiks laulupidude korraldamine, esimene neist toimus 1836. aastal Riias. Oluliseks tõukejõuks koorilaulu energiliseks propageerimiseks maarahva hulgas sai 1857. aastal Tallinnas peetud baltisaksa. Koorikultuuri areng, kooride arvuline kasv ning nende järjest suurem tähtsus rahvuslikus liikumises pani aluse ka laulupidude traditsioonile. Eesti laulupidude eelkäijaiks olid laulupühad, laulukontserdid kihelkondlikus ulatuses. Pärast seda kui kohalikud saksa koorid olid korraldanud Tallinnas (1857) ja Riias (1861) laulupeo, hakkasid saksa pastorid ka eesti kooride ühiskontserte organiseerima. Alguse tegi Anseküla pastor Martin Körberg, kes kutsus ümbruskonna lauljad 1863. aastal
jt. Heliloojaist tõuseb esile Rein Rannap. Kerge muusika peamisteks esitajateks olid Heli Lääts, Kalmer Tennosaar, Uno Loop, Vello Orumets, Helgi Sallo jt. Rokkmuusikale rajasid lauljatena teed Jaak Joala, Tõnis Mägi, Ivo Linna jt. Oma rada on käinud kõrgetasemeline vanamuusika ansambel ,,Hortus Musicus" Adres Mustoneni juhtimisel. Muusikaelu lahutamatuks oskaks on jäänud viie aasta tagant toimuvad üldlaulupeod. Koorikultuuri tase on olnud hea, eriti palju on loorbereid lõiganud Ernesaksa asustatud Riiklik Akadeemiline Meeskoor. Laulupeod on lehvivatest punalippudest hoolimata alati tähendanud ühteaegu ka rahvuslikku meeleavaldust, laulupeorongkäigus on osaletud ning seda vaadatud vaimustusega. Kokkuvõte Igapäevane eluolu sõjajärgses Eestis on palju muutunud. 1960. 1970. aastail jõudis maale paneelehitus perspektiivseiks tunnistatud asulaisse kerkisid linna tüüpi majad, mille ümber
Tema esimene tegevus- ja loominguperiood oli lõppenud. Tugevnesid ka põlised sidemed Hüpassaare kodutalu, metsade ja rabaga ning nende elanikega. 9 TALLINNAS JA HÜPASSAARES AASTATEL 1921- 1930 Tallinnas pühendas Saar end täiesti loomingule. Ta esines, harva ja kui esines siis põhiliselt oma soolo- ja koorilaulude saatjana klaveril. Esimene Maailmasõda oli Eesti arvukate laulukooride tegevust tublisti halvanud. Koorikultuuri reorganiseerimiseks ja sihiteadlikuks juhtimiseks asutati 1921. a. Eesti Lauljate Liit. Et koore kohe hoogsamalt tööle õhutada, otsustati jätkata üldlaulupidude traditsiooni ja korraldada 1923. aastal kaheksas üldlaulupidu ning järgmised iga viie aasta järel. See andis hea tõuke, vanad koorid asusid tööle, uusi asutati juurde. 1922. aastal külastas M. Saar koos abikaasa ja kälimehe, helilooja Juhan Aavikuga
“Raua needmine”). Kõige kuulsamaks muusikat. moodsaks eesti heliloojaks kujunes aga Arvo Muusikaelu lahutamatuks osaks jäid iga Pärt, kes loominguvabaduse nimel viie aasta tagant toimuvad üldlaulupeod, 1979. aastal Eestist emigreerus. koorikultuuri tase oli kõrge. Eriti palju tun Ülemaailmse kuulsuse omandas ka nustust pälvis Gustav Ernesaksa asutatud samal põhjusel Eestist lahkunud Riiklik Akadeemiline Meeskoor (RAM).
Tema esimene tegevus- ja loominguperiood oli lõppenud. Tugevnesid ka põlised sidemed Hüpassaare kodutalu, metsade ja rabaga ning nende elanikega. 2.2 Tallinnas ja Hüpassaares aastatel 1921 -1930 19 Tallinnas pühendas Saar end täiesti loomingule. Ta esines, harva ja kui esines siis põhiliselt oma soolo- ja koorilaulude saatjana klaveril. Esimene Maailmasõda oli Eesti arvukate laulukooride tegevust tublisti halvanud. Koorikultuuri reorganiseerimiseks ja sihiteadlikuks juhtimiseks asutati 1921. a. Eesti Lauljate Liit. Et koore kohe hoogsamalt tööle õhutada, otsustati jätkata üldlaulupidude traditsiooni ja korraldada 1923. aastal kaheksas üldlaulupidu ning järgmised iga viie aasta järel. See andis hea tõuke, vanad koorid asusid tööle, uusi asutati juurde. 1922. aastal külastas M. Saar koos abikaasa ja kälimehe, helilooja Juhan Aavikuga
annaabi.ee 
