Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu. Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves. Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani. Limused on tundlikud veekogude seisundi halvenemise suhtes. Vee-elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse. Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil. Kalad ja jõevähk Karula kalastikus on Eesti siseveekogudele omased liigid. Kokku on siit leitud 21 liiki kalu. Levinumateks on ahven, särg, haug, koger, linask, vähem levinud on kiisk, latikas, viidikas, koha, roosärg, hõbekoger ja angerjas. Kalastiku kujunemisel on määravateks Väikese Emajõe kalastik ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe kalastik.
metsaomanikke, kontrollida maaparanduslike tööde sobivust ja valikuliselt reguleerida kopra arvukust. Metsade kaitseks tuleb tagada sobiv kaitserežiim vastavalt metsatüübi harukordsusele ja ohustatusele. [22] Putukate elutingimused on otseselt seotud mitmekesiste elupaikade säilimisega. Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine. [10] Limused on tundlikud veekogude seisundi halvenemise suhtes. Vee-elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse. Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil.[10] 15 Kalastiku seisundit halvendab ja jõevähi arvukust vähendab kalapüügieeskirjade rikkumine, valed püügikoormused ja -ajad, haiguspuhangud ja veekogude reostumine Paljude lindude jaoks on oluline puutumatute metsade ja hooldatavate pärandkultuurmaastike säilimine. [10]
metsatulekahjude kustutamiseks, koolitada ja teavitada metsaomanikke, kontrollida maaparanduslike tööde sobivust ja valikuliselt reguleerida kopra arvukust. Metsade kaitseks tuleb tagada sobiv kaitsereziim vastavalt metsatüübi harukordsusele ja ohustatusele. [22] Putukate elutingimused on otseselt seotud mitmekesiste elupaikade säilimisega. Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine. [10] Limused on tundlikud veekogude seisundi halvenemise suhtes. Vee-elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse. Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil.[10] Kalastiku seisundit halvendab ja jõevähi arvukust vähendab kalapüügieeskirjade rikkumine, valed püügikoormused ja -ajad, haiguspuhangud ja veekogude reostumine Paljude lindude jaoks on oluline puutumatute metsade ja hooldatavate pärandkultuurmaastike säilimine. [10] Saarma asurkonnale võib hukutavalt mõjuda liialt intensiivne võrgupüük. [10]
Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: · raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, *kaasasündinud ainevahetushaigused, ' · peaajutraumad, · ajukasvajad jm ajuhaigused · mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Epileptilisi hooge põhjustab peaajus asuv epileptiline kolle, kus tekivad närvirakkudes ülemäärased laengud, mille tõttu tekib närvisüsteemi koordineerimatu erutusseisund, milles aju ei saa lühikese ajavahemiku jooksul normaalselt töötada ja tekib nn epileptiline kramp. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud. Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu
toitumiskohta perioodiliselt uuesti teatud optimaalse ajavahemiku tagant. Selline taktika aga läheks luhta, kui teised indiviidid ei käituks täpselt samamoodi. Põhjapõder A, kes tuleb endisesse toitumiskohta tagasi 10 päeva pärast, võiks jääda tühja kõhuga, kui B on seda paika külastanud mõni päev varem. B poolt söödud rohu toiteväärtus ei oleks küll olnud maksimaalne, kuid kuna A jääks hoopis ilma, oleks B fitness A omast ikkagi kõrgem. Niisugune koordineerimatu toitumistaktika viiks järelikult paratamatult võistlusele selle osas, kes esimesena toitumiskohta jõuab. Maksimaalset toiteväärtust ei saavutaks rohi kunagi, ja sellest kaotaks populatsiooni iga liige. Niisugust suboptimaalset käitumist, näiteks üksteise eest pooltoorete metsamarjade ärakorjamist, esineb tihti ka inimestel, kui ressursi kasutamine on reguleerimata. Mis aitaks sellise ebaökonoomsuse vastu? Selleks on kaks põhilist võimalust:
- Hingamiselundite haigused astma - Toidu- ja putukaallergia - Veresoonkonna haigused ja südamepuudulikkus - Kasvajad Haigused puudtavad hariduse saamist kuna nad vähendavad võimalusi haridusega kokku puutuda, enamus neist ei kahjusta hariduse omandamist otseselt (va epilepsia, ajukasvaja). Epilepsia Epilepsia on välise põhjuseta korduvad krambihood, mille kliinilise manifestatsiooni põhjuseks on aju patoloogilised elektrilised laengud. Tegemist on närvisüsteemi koordineerimatu erutusseisundiga, mis esineb lühikest aega aga korduvalt. Põhjused, mille tagajärjel võib välja kujuneda epilepsia: - Aju arenguhäired (ka PCI) - Aju või KNS infektsioonid - Ainevahetushäired - Alkoholi- või muu olluse mürgistused - Häired aju verega varustamises - Armkoed ajus, tingituna ajutraumadest Lapsed on epilepsiale vastuvõtlikumad, kuna aju kasvab ja on haavatavam. Täiskasvanueas sageli hood leevenevad või kaovad. Epilepsiahoogude vormid
annaabi.ee 
