. , xm ), kusjuures m esimese koordinaadiga m¨a¨ aratud punkt P = (x1 , x2 , . . . , xm ) jookseb l¨abi funktsiooni f m¨ a¨aramispiirkonna D. Loetleme siinkohal m~oned kahemuutuja funktsiooni z = f (x, y) graafiku omadused. Tegemist on teatud pinnaga kolmem~ o~ otmelises ruumis (joonis 6.1). See pind koosneb parajasti sellistest punktidest M = (x, y, z), mille koordinaa- did x, y ja z rahuldavad v~orrandit z = f (x, y). Pinna z = f (x, y) projektsioon xy-tasandile langeb kokku funktsiooni f m¨ a¨ aramispiirkonnaga D. Suvaline z- teljega paralleelne sirge saab pinda z = f (x, y) l~oigata maksimaalselt u ¨hes punk- tis (vt sirge s ja punkt M joonisel 6.1).
3) Tegelikult leidub ühel vektor- ja skalaariga korrutamine ruumil lõpmata palju erine- vaid baase ja viimaste muut- · x := (x1 , . . . , xn ), x Rn , R. (13.4) misel muutuvad ka koordinaa- did (mis sõltuvad lisaks veel koordinaatide alguspunkti vali- kust). Selle pärast on oluline rõhutada, et meie koordinaa- Definitsioon 13.24
eel- mine lk.). Vaatleme veel kolme modifitseerimiskäsku. Käsk CHANGE ilmutab viiba Specify change point or [Properties]: Tühisesestus lubab muuta joon(t)e (LINE, PLINE jt.) otspunktide koordinaate, tähe P sises- tamine ilmutab omakorda viiba Enter property to change [Color/Elev/LAyer/LType/ltScale/LWeight/Thickness]: Valikutega C, E, LA, LT, S, LW ja T saab muuta vastavalt värvust, algnivood (Z-koordinaa- ti), kihil paiknemist, joonetüüpi, joonetüübi mastaabitegurit, joonekaalu ja paksust (Z-telje suunas). Käsk CHPROP pakub samad võimalused, mis käsu CHANGE valik Properties. Kui teksti korral on tarvilik muuta ainult teksti sisu, muid parameetreid aga mitte, siis on kõige kiiremini sooritatav see käsuga DDEDIT (järjestikku saab muuta ka mitut tekstirida). 37 On olemas veel üks mugav modifitseerimiskäsk
rianumber näitab, missuguste nõuete kaardilehe paiknemist kaardilehe järgi on kaart koostatud. Näiteks on nimi, mis määratakse enamasti kaar- seeria N757 kaardid koostatud mõõt- dilehel oleva suurema asula järgi. 130 Topograafia Joonis 8.6. Kaardinurk Kaardi koordinaadid Oma täpset asukohta kaardil aitavad Peale rist- ja geograafiliste koordinaa- määrata tasapinnalised ehk rist- ja tide kasutatakse sõjanduses ühe punk- geograafilised koordinaadid. Topo- ti asendi määramiseks teise suhtes kaartidel esitatakse ristkoordinaadid võrdlemisi väikestel kaugustel polaar- tavaliselt ühekilomeetrise sammuga. ja bipolaarkoordinaate. Neid kasu- Koordinaate määratakse samamoodi tatakse näiteks sihtmärke kätte juha-
¨leminek rist- koordinaatidelt polaarkoordinaatidele toimub seoste x = cos (7.17) y = sin abil, kus t¨ahistab polaarnurka ja polaarraadiust. Konstantsetele polaarnurkadele polaarkoordinaatides vastavad koordinaa- tide alguspunktist l¨ahtuvad sirged ristkoordinaadistikus ja konstantsetele po- laarraadiustele vastavad ringjooned keskpunktiga koordinaatide alguses. See- ga on muutuja vahetust (7.17) eelk~oige sobiv kasutada juhul, kui integreeri- mispiirkonnaks ristkoordinadistikus on ring v~oi mingi ringi osa. 15 Muutuja vahetuse valemi (7.25) kasutamiseks leiame f (x, y) = f ( cos , sin ) ja jakobiaani x y
annaabi.ee 
