Implikatsioon , sarnane inimkeele tingimuslausega kui... siis. PREDIKAATARVUTUS: Predikaat seos, tunnus vms, mis kehtib argumentide kohta. Argument - subjekt Lihtpredikaatide representeerimine 1 predikaat (verb; ilma ajata) + mõned argumendid (konstantsed). Predikaadid viitavad omadustele: formaalses semantikas tähendab ,,predikaat" hulka. Tavanoomenid on semantiliselt predikaadid, sest neid võib muuta konkreetsele objektile viitavaks (nt minu koer), sest paljudes keeltes pole vaja koopulat (nt vene k) ja sest nimisõna kasutus on predikatiivne (Lotte on koer). Kui predikaat on hulk, siis selle kasutus on võrdne mingi indiviidi asetamisega sellesse hulka. Nt: see poiss on geenius = see poiss on selles hulgas, kuhu geeniused kuuluvad. Hulgateooria predikatsioon ehk suhe ,,kuulub x hulka". Komplekspredikaate võib tõlgendada hulkade ühisosana (nt valge koer on valgete asjade hulga ja koerte hulga ühisosa üks liikmetest). Vabad muutujad: x, y jne hoiavad kohta
Kuid saksa keelt ei õpetanud Ramilda ikkagi Indrekule ja Indreku saksa keel hakkas unarusse jääma, seda ka asjaolul, et nende saksa keele õpetajaks oli määratud üksvana õpetaja Schuls. Tema võttis ühe venekeelse lause, tõlkis selle saksa keelde ja lasi tervel klassil selle ära õppida. Lauseid võttis ta koopulast. Õpilased ei saanud sellest aru ja iga õpetaja küsimuse peale vastasid õpilased ,,koopula" , mis tegi alguses õpetajale nalja, aga kui kõik ainult koopulat vastasid, siis õpetaja läks närvi ja saatis Indreku direktori järgi. Kui kogu klass sellele vastu oli , siis Indrek ei läinud ja läks õpetaja ise. Direktori saabudes said Indrek esimesena sõimata ja kui direktor oli lastnud õpetajal Lible käest klassi ees küsimuse küsida, siis vastuse ,,koopula" kuuldes hakkas direktor Liblet nahutama. Kuid õpetaja sekkus vahele, öeldes, et see olla õige vastus. Seejärel rääkis direktor poistega eestikeeles
kas mingi otsustuse vorm on kehtiv või mittekehtiv juhul, kui on teada ühe teise otsustuse tõeväärtus. Selle menetlusega tutvume juba järgmises osas. Muutmine on otsese järelduse vorm, mille puhul teiseneb otsustuse kvaliteet, kuid jääb samaseks selle sisu. Eelnevalt on teada, et 1) otsustuse kvaliteeti väljendab koopula, ja 2) kahekordne eitus formaalses loogikas jätab otsustuse sisult samaseks. Seega, mistahes otsustuse kahekordne eitamine - eitatakse koopulat ja predikaati - muudab küll selle kvaliteeti, kuid jätab samaks sisu. Näiteks, Mõni raamat on huvitav, seda muutes: Mõni raamat ei ole ebahuvitav. Mõned kogemused ei ole vajalikud, muutes: Mõned kogemused on ebavajalikud. 13 Ilmar Lilleorg Loogika vihik
- Ramilda vestles pikalt ka Indrekuga, arvas, et Indrek on tema veresugulane, uuris kas poiss oleks talle oma verd andnud, Indrek tõdes et oleks ja annaks siiani kui vaja, Ramilda rõõmus, et tal on keegi keda siiani usaldada - Ramilda hakkas Indrekule just üht lugu jutustama, kui käis kellahelin vahetundi ja kogu koolimaja hakkas sumisema, Ramilda jooksis ära XXXI - Indrek hakkas surnuaial käima, kohtas seal kord oma endist saksa keele õpetajat Koopulat, teretas teda, läksid Schulzi isa hauda vaatama ja pärast koos linna - vana õpetaja rääkis Indrekuga tõest ja valest, jumalast, kuradist ja inimestest - ütles Indrekule, et vale on inimesele surivoodil valetada, mida ta ise teinud oli, nimelt mattis ta oma isa siia – linna, kuid isa viimane soov oli, et ta maetaks kodumaale, Reini jõe äärde - Schulz jäi nii pikalt ja süvenenult rääkima, et ei pannud tähelegi, kui Indrek vaikselt kadus,
laskis siis õpilase selle mustale tahvlile kirjutada, nii et kogu klass näeks, kuis on venekeelne lause saksa keeles. Ja kui siis küllalt oli nähtud, hakkas ta lausest otsima koopulaid, muidugi õpilaste kaasabiga. Tunni lõpul kirjutasid õpilased musta tahvli lause omale vihkudesse ja järgmises tunnis eritleti teda uuesti. Nõnda kestis see tundide kaupa ja poistele tundus, nagu ei õpetatakski neile saksa keelest midagi muud kui aga koopulat. Härra Schulz ise oli nähtavasti veendunud, et kui keegi tunneb põhjalikult koopulat, siis ei tee kogu keele õppimine talle enam kuigi suurt raskust. Keel ongi, õigust öelda, käes, kui aga see pagana koopula selge. Nõnda siis jõudis ta mõne nädalaga sinnamaale, et õpilastel kadus saksa keele vastu vähimgi huvi, ja kui ta neilt midagi küsis, siis hakati talle huupi vastama ,,koopula". Esiteks tegi see vanamehele
annaabi.ee 
