kunstivormid Mosaiik - värvilistest kivi-, klaasi- vm tükikestest koosnev pilt või ornament Naturalism - 19.saj lõpul tekkinud ülimat kirjeldamistäpsust taotlev positivismil põhinev vool Pannoo - Sellel pinnal olev maal, bareljeef või kaunistus; suur ehismaal Pastell - pehme kriiditaoline värvipulk; sellega maalimise tehnika; selles tehnikas teos Pastelne - mahedavärviline Perspektiiv - ruumivaade, esemete kujutamine kolmemõõtmelisena Petroglüüfid - koopajoonised Piktograafia - piltkiri Plastiliin -voolimismass, tainjas savisegu Portree inimest või inimrühma kujutav kunstiteos, zanri; näopilt Portselan kaoliini, jahvatatud kvartsi ja päevakivi segust põletatud mass; sellest valmistatakse peenkeraamikatooteid Reljeef - pinnalt eenduva või sellesse süvistatud kujutisega skulptuur Respiraator - hingamiselundite kaitsmise vahend Sirkel ringjoonte joonestamise riist Skulptuur raidkunst, raidkuju Statuett - väike kujuke; pisiskulptuur
t.) Elasid viimase jääaja esimesel poolel 3. Noorem ehk ülempaleoliitikum 40 000-12 000 aastat tagasi III Homo sapiens 100 000 aastat tagasi Aafrikas (tark, mõtlev inimene, tarkinimene) * kromanjoonlane - Cro-Magnon (Prantsusmaa) Vanim leitud kolp - 92 000 aastat tagasi Üldine levik 33 000 aastat tagasi Vibu (10 noolt minutis), heitepuu - bumerang, kõnevõime, küttimine, kalastamine Kunstiperioodid Aurignac - 40-35 000 a.t. - kätekujutised, pisiplastika, ebaselged koopajoonised, inimfiguurid loomamaskides Solutre - 35-25 000 (19-15 000) a.t. - kontuuriga koopajoonised, erinevad poosid, kompositsiooni puudumine, risti-rästi, juhusliku suurusega Madeleine - (25-12 000) 15-9 000 a.t. - kujutatakse liikuvaid loomi, kontuurid seest värviga kaetud, perioodi lõpul hakatakse kujutisi grupeerima Altamira 15-10 000 aastat tagasi Altamira koopa vanuseks pakutakse 30 000 aastat. Koobas avastati 1868 a.-l Põhja-Hispaanias.
2. Muinasajal esitati laule koos liikumisega, rütmi rõhutati käteplaksude või algeliste löökpillidega. Muusika ei olnud omaette kunstiliik, vaid oli seotud usundite, kommetega, tantsude ja mänguga. Sageli omistati muusikale maagiline mõju. 3. Meieni säilinud andmed musitseerimisest pärinevad Assüüriast, Babülooniast, Egiptusest, Palestiinast, Vana-Kreekast. Allikateks on vanad säilinud noodinäited, vaasimaalid, koopajoonised, väljakaevamistelt leitud pillid. 4. Stiil on kunstiteoses kasutatud võtete süsteem, mis allub ühiskondlikus elus toimuvatele nihetele, muutustele, arenemisele. Stiiliperioodid: 1) keskaeg 5-13 saj. 2) renessanss 14-16 saj. 3) barokk 17-18 saj. I pool 4) klassitsism 18 saj. II pool 19 saj. I veerand 5) romantism 19. saj. 6) stiilide paljusus 20. saj. tänapäev. 5. Keskaeg 5.-13. sajand (14. sajand). Inimesed uskusid, et tõeline elu saabub alles pärast surma.
Second level Fifth level Third level Fourth level Fifth level Palermo Palermo provintsi halduskeskus. Palermo asub Conca d'Oro (Kuldse rannakarbi) orus Monte Pellegrino jalamil. Esimesed inimtegevuse jäljed Palermo kandis, sealhulgas koopajoonised, pärinevad pleistotseenist 10 tuhat aastat tagasi. Palermos on jalgpalliklubi U.S. Città di Palermo. Etna vaatamisväärsused Palazzo Reale ehk Palazzo dei Normanni Palermo toomkirik San Giovanni degli Eremiti (11321148), normanni kirik, mis peegeldab islami arhitektuuri traditsioone. La Martorana kirik Santa Caterina kirik Gesù kirik La Magione kirik Oratorio di San Lorenzo; pisike palvela Püha Franciscuse ja Püha Laurentiuse elu kujutava stukkdekooriga. Villa Giulia
...............10 1. Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). 2. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised Hispaanias on Altamira koopajoonised, mis loodi ilmselt 15 000 e.Kr. Umbes perioodil 500 eKr–300 e.Kr. asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia)
· Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHISKONNA KUNST Paleoliitikum (vanem-kiviaeg) 10 000-30 000 aastat tagasi · Koopajoonised (Altamira, Lascaux) Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini Esialgsed koopajoonised olid äärmiselt realistlikud, loomi kujutati eriti täpselt. · Lascaux kutsutakse Sixtuse kabeliks Koopad olid kasutuses aastatuhandeid. Kõige suuremad maalid (12 000-14 000 aastat tagasi) Skulptuuri osas on Willendorfi Veenus (rõhutatud sootunnustega naisekuju, millel puudub nägu) Leitud laialdasel territooriumil. Mesoliitikum (kesk-kiviaeg) 10 000 aastat tagasi
1960-ndad sündmused ja etendused ehk tegevuskunst 1960-ndate lõpp antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst 1970-ndate lõpp postmodernism, hüperrealism, neoekspressionism 20.saj. lõpp uued meediad kunstis Kunsti tekkimine Esimesed inimese loodud kunstilised esemed ja jäljendid on vanad umbes 40 tuhat aastat. Visuaalsete kujunditega samal perioodil arenes sümboolne mõtlemine. Vanimad leiud on koopajoonised, kivist ja mammutiluust kujukesed. Kunsti teket seostatakse rituaalide, usu ja maagiaga, kuid eelkõige võimaldas seda mõistuse areng. Umbes 10 0003000 aastat e.m.a. oli eluallikaks põlluharimine ja karjakasvatus. Sellest perioodist pärineb maske, müstilisi kujusid, tootemeid, põletatud savist kaunistustega nõusid. Tekkis ja arenes ornamentika. Huvitavad on megaliitilised (suurtest kividest) ehitised: menhir kõrge püstine kivirahn (sageli alleena), dolmen
raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka taimestik Maal kui seni olid valdavaiks okaspuud, siis jääaja lõpus tekkisid arukasepuistud ka lõuna pool (st kliima soojenes). VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS Keskmisel kiviajal (mesoliitikumis) u 12...5 tuhat a tagasi e.Kr tekkisid jahipidamise ja koriluse
annaabi.ee 
