vedava hammasratta, mis omakorda lukustab planetarülekande. Sõitmine tagurpidi: Tagurpidisõidul ühendab (lukustab) mitmekettaline sidur planetaarülekande kroonratta variaatorkasti kerega, mistõttu pöörlemise suund muutub. CVT Variaatorkasti põhikomponendiks on metallist kettvariaator. Variaatoreid on toodetud nii vedavatena kui ka lükatavatena. Variaatori mõlemad rattad, vedav ja veetav ratas, koosneb kahest üksteise suhtes aksiaalselt liikuvast koonuspinnast. Koonuspindade liigutamisega muutub ratta ketiga haarduva osa läbimõõt ja koos sellega ka ülekandearv. Variaatori ülekandearvu muutmine toimub elektrooniliselt juhitava hüdraulika vahendusel. Reversi ülesandeks on muuta veetava võlli suunda. Variaatorkäigukast koosneb: 1. Sidurikoda 2. Õlipumba ketiratas 3. Rullpukskett 4. Mitmekettaline pidur 5. Labaõlipump 6. Mitmekettaline sidur 7. Trummel 8. Vedavrihmaratas 9. Vahevõlli käitushammasratas 10. Kiilrihm 11
nihkuvad ka fiksaatorid, mis puutuvad kokku sünkronisaatori koonusrõngaga surudes seda vastu hammasratta koonuspinda. Niipea kui sünkronisaatori rõnga ja hammasratta koonuspinnad puutuvad kokku, pöördub koonusrõngas hammasratta ja muhvi erineva pöörlemissageduse tõttu muhvist ette või tahapoole. Seejuures blokeerivad koonusrõngal olevad hambad muhvi edasi liikumise ja suurendab jõudu koonuspindadele. Koonuspindade hõõrdejõud ühtlustab hammasratta ja rõnga pöörlemissagedust. Kui hammasratta ja muhvi kiirused on võrdsustunud, siis blokeerpinnad muhvi telgnihkumist enam ei takista ja muhvi hambad hambuvad hammasratta hammastega ilma tõuketa. Rikked?
pingu ülemäärase vähenemise kahjustab liitepindu ning suurendab läbilibisemise ohtu 54. Nimetage koonusliite eelised ja puudused. 55. Eelised 56. Puudused 57. 1. Hea tsentreeritus; 59. 1. Kõrge hind: 58. 2. Komponente nõrgestavate 60. · vajalik on koonuspindade töötlus; soonte, avade jne puudumine 61. · nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju täpsusele on kõrged 62. 2. Ülekantav pöördemoment on väike. 63. Kirjeldada seost poldi pingutusjõu ja koonusliite poolt ülekantva pöördemomendi vahel. 64. 65. Nimetage koonusrõngastega pressliite eelised. 66. 1
muhviga 1 nihkuvad ka fiksaatorid 2 mis puutuvad kokku sünkronisaatori koonusrõngaga 10 surudes seda vastu hammasratta koonuspinda 11. Niipea kui sünkronisaatori rõnga 10 ja hammasratta 6 koonuspinnad puutuvad kokku, pöördub koonusrõngas hammasratta ja muhvi erineva pöörlemissageduse tõttu muhvist ette või tahapoole. Seejuures blokeerivad koonusrõngal 10 olevad hambad 4 muhvi edasi liikumise ja suurendab jõudu koonuspindadele. Koonuspindade hõõrdejõud ühtlustab hammasratta ja rõnga pöörlemissagedust. Kui hammasratta ja muhvi kiirused on võrdsustunud, siis blokeerpinnad muhvi telgnihkumist enam ei takista ja muhvi hambad hambuvad hammasratta hammastega ilma tõuketa. Teiste autode sünkronisaatoritel võib olla erinevusi. 2.4 Käigukasti õli Täissünteetiline universaalne transmissiooniõli sõidu- ja veoautode ning teiste liikurmasinate käigukastidele, vahekastidele ja veosildadele, vastavalt
1 nihkuvad ka fiksaatorid 2 mis puutuvad kokku sünkronisaatori koonusrõngaga 10 surudes seda vastu hammasratta koonuspinda 11. Niipea kui sünkronisaatori rõnga 10 ja hammasratta 6 koonuspinnad puutuvad kokku, pöördub koonusrõngas hammasratta ja muhvi erineva pöörlemissageduse tõttu muhvist ette või tahapoole. Seejuures blokeerivad koonusrõngal 10 olevad hambad 4 muhvi edasi liikumise ja suurendab jõudu koonuspindadele. Koonuspindade hõõrdejõud ühtlustab hammasratta ja rõnga pöörlemissagedust. Kui hammasratta ja muhvi kiirused on võrdsustunud, siis blokeerpinnad muhvi telgnihkumist enam ei takista ja muhvi hambad hambuvad hammasratta hammastega ilma tõuketa. Teiste autode sünkronisaatoritel võib olla erinevusi. Joonis 37:Sünkronisaatori ehitus. 1. Lülitusmuhv 2. Fiksaatorid 3. Sünkronisaatori rumm 4. Sünkronisaatori koonuse hambad 5. Hammasratta lülitushambad 6. Hammasrattas
Sellise siduri suurim eelis on traktori sujuv liikuma hakkamine, kuid ta ei ole suuteline muutma ülekantavat momenti. 67. Sünkronisaator ja otstarve Sünkronisaator lülitab tööle veetaval võllil vabaltpöörleva hammasratta, sidudes viimase veetava võlliga. Kui lülitushark nihutatakse sisselülitatava hammasratta, näiteks kolmanda käigu hammasratta poole, siis kõigepealt puutuvad kokku koonuspinnad sünkronisaatoril ja hammasrattal . Tänu koonuspindade kokkupuutele nende pöörlemissagedused ühtlustuvad ning edasi liigub lülitusmuhv juba kergelt, kuni lülitusmuhvi sisehambad hambuvad täielikult koonusrõngal ja hammasratta otsas olevate hammastega. Sellest hetke st on kolmanda käigu hammasratas seotud läbi sünkronisaatori veetava võlliga. Asetsevad käigukastis lülitatavate hammasrataste vahel ja peavad ühtlustama
annaabi.ee 
