9. sajandi keskel Ründasid vaikselt kloostreid, linnu Nõudsid lunaraha elupäästmise või vabastamise eest Saratseenid Moslemid Tulid Põhja Aafrikast või Hispaaniast Galliasse ja Itaaliasse Võtsid vange, keda hiljem orjadeks müüdi Ungarlased Tulid ida poolt Meenutasid hunne julmad, osavad sõjamehed 955 said lüüa ja tõmbusid tagasi Riik kaotab tähtsuse Riik ja kuningad ei suuda rahva turvalisust tagada Koondutakse kohalike aadlikke kaitse alla Vastutasuks teenimine ja lojaalsus Euroopa killustub pisikesteks territooriumideks Saksa Rooma keisririik 911 suri viimane Karoling Hertsogid valisid uue kuninga Ajas minema ungarlased Ottoonide dünastia Otto I saab 962 paavstilt SaksaRooma keisri tiitli Saksamaast saab Euroopa tugevaim riik Prantsuse kuningriik Ka LääneFrangis kuningad kaotavad võimu Territoorium veel killustatum kui idas
Kuidas seda arvamust lahti seletada? Kunagi ammu olime metsarahvas ning elasime Põhjala hõredalt asustatud põlislaantes. Mets oli meie sõber, kus liikusid ringi saakloomad ning sai tarbepuitu. Hädaaegadel pakkus mets kaitset ja varju. Tõenäoliselt sealt on pärit eestlase arusaam inimese ja looduse võrdväärsusest ning soov oma elukeskkonda kaitsta. 1980-tel oli fosforiidisõda. Tänapäeval toob iga nädal mõne televisiooni- või ajaleheuudise, kuidas koondutakse kellegi vastu, kes soovib kaevandada lubjakivi või turvast, ehitada ranniku tuulegeneraatoreid täis või ehitada tuumajaama. Oma isiklikust puhtast loodusest mingi üldise õnne nimel pole nõus loobuma ükski eestlane ning nii moodustataksegi kiiresti MTÜ, tekitatakse internetilehekülg, kaasatakse mõni teadlane ja hakatakse koguma allkirju. Kas teie teadsite, et Pakri tuumajaama vastu andis ainuüksi möödunud aasta oktoobrikuus oma allkirja 3338 inimest? Või seda, et 2006.aastal
Linnastumise võrdlus Arenenud maa (jaapan) Arengumaa (India) Kiire linnastumine 20. sajand 20.sajandi II pool algas Linnarahvastiku Üle 75 % 25,00% osatähtsus Miks linnarahvastik Üksikud suurlinnad, suundutakse ka Koondutakse linnadesse, linnade kokku kasvab (tegurid) maalt linna, linnas leiab kergemalt tööd, kasvamine ülelinnastumine Suurlinnade kasv Tokaido ~30 milj. elanikku Mumbai(19-20m) , Delhi(18m) , Calcuta
seisus. Vaesed ja vaesus, mille alla kuuluvad põhimõtted/huvid: võimete arendamine, otsuste ja valikute tegemine, valikud avaldavad rohkem mõju kui talendikus. Kuid rikastumine eeldab kohusetunnet, tahtejõudu, pingutusi, edu on igaühe enda kätes. Raha=õnnelikus?-õnn ei peitu raha kogusest, raha on vajalik elamiseks, rahas ei peitu õnn. Üksikisik on oma huvide saavutamiseks liialt nõrk, seepärast koondutakse poliitilistesse ühendustesse (erakond, partei). Rikkam riik, vähem vaeseid?- sotsiaaltoetused, toimetulek lihtsam. Toetused, töökohtade loomine-töökohtade loomisest on abi. Toetused vajalikud neile, kes vaesed. Ettevõtja on inimene, juriidiliselt füüsiline isik, kes kannab ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski ning kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Ettevõtjaks olemisest on unistanud vist enamik inimesi
pesapaigale tagasi aga aprilli lõpul või mai alguses. Suitsupääsuke kuulub looduskaitse alla. Täpsem info Levik ja rändamine. Suitsupääsuke on pääsulastest kõige laiema leviareaaliga. Ta on levinud haudelind peaaegu kogu põhjapoolkeral, väljaarvatud Lõuna-Aasia ja Arktika. Euroopa ja Aasia linnud talvituvad Kesk- ja Lõuna-Aafrikas ning Austraalias. Põhja-Ameerika linnud talvituvad Lõuna-Ameerikas. Sügisrände alguseks koondutakse suurteks parvedeks veekogude, soode ja roostike kohal. Rännatakse tavaliselt päevasel ajal ning öösiti kogunetakse roostikesse puhkama. Erandiks on Sahara kõrbe ületamine, kus pigem lennatakse öösel, et vältida ülekuumenemist. Eluviis. Jagab oma eluruumi inimestega, aga suhtub inimestesse paraja distantsiga. Tegemist on väga pesapaigatruu linnuga, tulles ikka oma vana pesapaiga juurde tagasi. Suitsupääsuke
ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka Esimesed Eestis pesitsevad suitsupääsukesed saabuvad aprilli keskpaigas. Sügisene lahkumine talvituskohta algab augusti keskel ja kestab septembri keskpaigani. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, väljaarvatud LõunaAasia ja Arktika. Sügisrände alguseks koondutakse suurteks parvedeks veekogude, soode ja roostike kohal. Rännatakse tavaliselt päevasel ajal ning öösiti kogunetakse roostikesse puhkama. Erandiks on Sahara kõrbe ületamine, kus pigem lennatakse öösel, et vältida ülekuumenemist. Suitsupääsukese tunneb ära sügavalt harkis saba järgi. Isastel on natukene pikemad sabasuled ja need on heaks indikaatoriks emaslindudele. Nimelt mida pikemad sabasuled on, seda ,,kvaliteetsem"
gruppi kuuluvate inimeste isklikust huvist ja püüdlustest, vaid üldisematest majanduslikest, demograafilistest, kultuurilisest jne protsessidest · Üldine Liberaalne demokraatia lähtub individuaalse vabaduse põhimõttest ja eeldab, et igaüks järgib seaduse raames oma huve. Seadused aga on eri huvide kompromiss. Poliitilised huvid = sotsiaalsete huvide väljund võimusuhete valdkonda. Üksikisik on oma huvide saavutamiseks liialt nõrk, seepärast koondutakse poliitilistesse ühendustesse (erakond, partei). Üldiset poliitiliste huvide eriliik on riiklikud huvid, mis tulenevad rohkem riigi seisundist rahvusvahelises ühiskonnas ja riikidevahelistest suhetest ning seetõttu võivad riiklikud huvid sattuda muude huvidega vastuollu. Lahknevuse dimensiooni arendasid välja Gabriel A.Almond (1956) ja Stein Rokkan (1967, 1970). Hea käsitus on Elmek Shattschneideril (1960). Suures ühiskonnas on terve hulk konflikte, mis erineval moel ühiskonda jagavad
sotsiaalsete suhete olemus kogukondlik Ühiskond. sotsiaalse kontrolli tüüp Mitteform. formaalne nähtavate sümbolite põhjal määratav staatuste aste madal kõrge 90. Mis on linnastumist põhjustanud? Miks linnadesse koondutakse? Enamasti on linnastumine seotud tööstuse arenguga ja tehnoloogia arenguga a. Tööstus nõuab rohkem tööjõudu b. Tehnoloogia kasutuselevõtt põllumajanduses jättis paljud põllumehed tööta Linnastumise tõukejõuks moderniseerumine ja industrialiseerumine muutus see, kuidas ja kus elati. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades töökäte ülejäägi ja väljarännu (tõukefaktor)
annaabi.ee 
