Kujunes välja 19. saj keskpaiku Pariisis, teine koht Viin. 1. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua suurt vokaalset meisterlikkust. 2. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise. 3. Ooperimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaturgiliselt kui ooperis ning on tunduvalt lihtsakoelisem. Muusikal- laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu esitatakse. Välja kasvanud operetist, koomilistest operetidest ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastusest. Peaosades laulavad ja tantsivad näitlejad.
Tavaliselt mängis näitleja kogu elu üht osa; ta õppis selle maski eripära peensusteni tundma ja arendas oma näitlejatehnikat pidevalt. Oskused anti edasi õpetajalt õpilasele jäljendamise teel. Igal maskil oli oma kindel kostüüm, väljakujunenud näitlejavõtted ja kõnelaad. Noored armastajad olid küll süzeelises mõttes peategelased, aga laval jäid tavaliselt tahaplaanile. Tähtsam oli tegelaste kamp, kes toimetas nende heaks ja nende ümber. · Koomilistest vanameestest on kindlasti kuulsaim rikas ja ihne Veneetsia kaupmees Pantalone, kellele sekundeerisid targutav, kuid rumal doktor (dottore) ja hispaanlasest argpükslik, kuid oma vägevuse, vapruse ja jõuga hooplev kapten (capitano). Need tegelased kandsid ka traditsiooniliselt näomaski. · Kõige kuulsamad ja armastatumad tegelased olid teenrid ehk zannid (tuletis nimest Giovanni, bergamo dialektis). Nende kanda jäi etenduse intriig. Tavaliselt moodustasid ka teenrid
juurdunud, selletõttu on muutunud isikupärasemaks ka väljendusvahendite varamu. Ent impressionistide jaoks on olnud ka igihaljaid kõlafenomene. Üheks nendest on indoneesia gamelan'iks kutsutud külakapell. Möödunud sajandil avaldas see sügavat mõju Debussyle, kes kuulis kapelli mängu1889. aasta Pariisi maailmanäitusel. Impressionismil on ette tulnud kokkupuutepunkte isegi koomilisuse valdkonnaga. Rootsi heliloojad Jan Bark ja Folke Rabe on koomilistest efektidest küllastunud tromboonikvarteti "Bolos" autorid. Muusikaline koomika paneb kuulajaid muigama ja naerma tänu muusikavälistele assotsiatsioonidele, muusikast endast pole ju naermaajajat. Samade heliloojate koorilauludes tehakse nalja häälitsuste, kõne ja liikumisega. Teatavasti aitas impressionism kaasa varatute klasside inimväärikuse tunnustamisele, valides lihtsaid motiive, eelistades roosidele ja lossidele kapsaid ja
..20, s. o. umbes 50... 100 g suhkrute arvele. Mineraalained: Mineraalained on toidu anorgaanilised koostisosad ning nad täidavad organismis mitmesuguseid ülesandeid, kuuludes essentsiaalsete toitainete hulka- Seni tuntud 102 keemilisest elemendist on inimese organis-mis leitud 55... 60 elementi. Tänapäeva teaduse andmetel võib ütelda. et osa neist on sattunud organismi koos toidu, vee või õhuga loodusliku migratsiooni käigus ning neil puudub bioloogiline tähtsus. Kuid suuremal osal koomilistest elementidest on organismis täita kindlad ülesanded. ühed kuuluvad luude ja hammaste koosseisu, andes neile vastupidavuse. Teised sisalduvad ensüümides, hormoonides, vitamiinides, hingamispigmentides jm. füsioloogiliselt aktiivsetes ühendites. Kolmandad on katalusaatonteks ainevahetusprotsessides. Mineraalainetel on tähtis ülesanne normaalse osmootse rõhu ja vesinikioonide kontsentratsiooni (pH) säilitamisel organismis.
Alguses olid kõik osatäitjad meessoost kuid hiljem lasti ka naisi lavale etendama. Roomas ei käsitlenud etendused tõsiseid teemasid, need olid ainult rahva lõbustamiseks ja naerutamiseks. Enamus etendustest olid Kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandused. Ka näidentite tegelased olid peamiselt kreeklased. Kuid kuna näidelti avalikke tegelasi siis võisid roomlased ka ennast ise seal ära tunda. Ka süseedki olid võetud igapäeva koomilistest situatsoonidest. Kasutati erinevaid ihneid vanamehi, rumalaid noori, lõbutüdrukuid, orje, üleolevaid sõjamehi jne. Kasutati roppu ning ebaviiskat kõnekeelt. 63.a. eKr vallutas Rooma väejuht Pompeius Palestiina ala. Esialgu oli juutidel suhteliselt vaba seisund Rooma riigis. Juudid olid monoteistid ja seepärast ei nõutud neilt Rooma jumalate austamist. Kohalikel valitsejatel olid esialgu küllaltki suured õigused. Hiljem määras keiser Augustus Juudamaale asevalitseja prokuraatori
loominguga. 1917. a ilmus näidend "Side", mis käsitleb kodanlikku ärimoraali. Oskar Luts (1887-1953) on küll põhiliselt proosakirjanik, kuid 1912.a valmis komöödia "Paunvere", 1913. a "Kapsapea", õnnestunuim näidend. Kuigi mõlemad komöödiad on mängukavas tänapäevani, on eriti populaarsed Lutsu teoste dramatiseeringud, eriti Tootsi-lood ja "Tagahoovis". Hugo Raudsepp (1883-1952) on ajajärgu viljakaim näitekirjanik. Tema teosed on ehtsalt koomilistest olukordadest lausa tulvil. Ainet koomiliste olukordade kujutamiseks andis kodanliku Eesti tegelikkus rikkalikult. Skeptikuna pidas Raudsepp kõiki ühiskonnakihte pilkamisväärseiks ja tema näidendites on pilkealuseid kõigilt elualadelt. Esiknäidendile "Demobiliseeritud perekonnaisa" (1923) järgnes kodanilke parteide omavahelist kisklemist pilkav komöödia "Kikerpilli linnapead" (1926); väikekodanlikku lömitamist välismaise
annaabi.ee 
