ülesehitus muutus vabamaks*Hakati looma programmilist muusikat (kui instrumentaalteosel on kindel süzee) Soololaul - ühe laulja poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümf. Orkestrile Kammerlikud väiketeosed klaverile tuntud ooperite, sümfooniate jm suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile Operett meelelahutuszanr koomilis eooperi, kabaree, vodevelli ja varietee baasil, mis jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks ja meloodiliseks Viini operetiks Ooper 19 sajand oli ooperi ajastu Franz Schubert 1797 1828 · Tema loomingust korraldati ta enda eluajal üksainus avalik konsert, mis toimus mõned kuud enne ta surma. · Ta jõudis oma lühikese elu vältel luua üle poolteise tuhande muusikateose. Enamasti olid need laulud ja klaveripalad.
Giovanni, teisalt tema teener Leporello, talupoegade hulgast pärit Zerlina ja tema peigmees - lihtsameelne Masetto. Nad kõik koonduvad tegevuse käigus ühisleeriks, et don Giovannile tema tegude ja ülbuse eest kätte maksta. Selles ooperis, mida Mozart ise nimetas lõbusaks draamaks (dramma giocosa) on kõige huvitavamalt ühendatud opera buffa, opera seria ja Singspieli tüüpilsed jooned ning tulemuseks on väga haarav koomilis- traagiline lavateos. Mozarti viimane ooper ,,Võluflööt" on Singspiel, milles on ka opera seriale ja buffale omaseid jooni. See on muinasjutt-ooper, kus on vastandatud Öökuninganna kurjuse ja pimeduse ning targa ja õiglase valguseriigi valitseja Sarastro maailmad, milles elavad lihtsat inimlikku õnne igatsevad looduslähedased tegelased Papageno ja Papagena, prints Tamino ja Öökuninganna tütar Pamina, kes püüdlevad kõrgemate ideaalide poole. Nende saavutamiseks
) 18. saj kunstis avaldunud rokokoo3 ilminguid leidus ka kirjanduses. Rokokoo on väljenduslaad, kus teadlikult rõhutati kergemeelsust ja mängulisust, teosed olid enamasti humoristlik-iroonilised4 või satiirilise kallakuga. Sageli loobuti kerguse saavutamiseks klassikalistest luulevormidest. Rokokoo hilise suuna esindajaks võib pidada rootsi luuletajat CARL MICHAEL BELLMANi (1740–1795). Tema joomalaulud saavutasid suure populaarsuse. Tema luuletused olid koomilis-grotesksed ja neis oli palju kontraste, neis kõlas üleskutse: „Carpe diem!” See tähendab: naudi maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Huumorit ja rämedaid kõrtsistseene varjundas lüüriline melanhoolia. Kuulsamad luuletsüklid on „Fredmani epistlid” (1790) ja „Fredmani laulud” (1791), eesti keeles ilmunud valikkogu Bellmani luulet kannab pealkirja „Fredmani epistlid ja laulud” (Kunst 1993). TUNDELUULE
Voltaire. Rokokoo oli enamasti humoristlik-iroonilise või satiirilise kallakuga. 9. Rootsi luuletajat C. M. Bellmani kutsuti Põhjamaade Anakreoniks, sest Bellmani maailmakuulsus rajaneb kahel teosel: ,,Fredmani epistlid" ja ,,Fredmani laulud". Neid iseloomustab elurõõm ja sügav inimsus. 26. juulil, nn Bellmani päeval, hoitakse tema mälestust au sees rahvapeoga Stockholmi Haga pargis asuva Bellmani mälestussamba juures. Bellmani luuletused olid koomilis-grotesksed ja kontrastidest rikkad, kutsus üles järgima põhimõtet carpe diem - nautima maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Tema huumorit ja kohati rämedaidki kõrtsistseene varjunas lüüriline melamhoolia, mis teeb tema luule pea niisama mitmepalgeliseks, nagu oli prantsuse hiliskeskaja luuletaja F. Villoni looming. 10. Robert Burnsi loomingus on tunda klassitsismi, sentimentalismi ja valgustuse mõjusid. Püüab tegelikkust kujutada sellisena, nagu see on
See romaan on räägib ka erinevatest naistes ning iga naine võib end selles teoses ära tunda. Romaaniga "Toomas Nipernaadi" tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja kuju. Kuna Gailit oli suure silmaringiga siis ilmselt olid talle eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuri romaanid. Selles teoses on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad. Gailiti loomingule tunnuslik koomilis-fantastiline liialdus on neis mahenenud. Kui kirjaniku novellides ilmnes lootusetus ja masenduse õhkkond, arvatavasti välismaal olles, siis nüüd, kui ta on jälle oma kodumaal, on ta püüdnud oma seiklejat lahti rebida igapäevasest elust. Ränduriromaan räägib kirjanikust, kes oli talviti töökas ja tubli pereisa ning abikaasa, kuid suviti kergemeelse ja häbematu ellsuhtumisega vaba mees, kes otsustas rändama minna. Uute seiklustega tulid alati kaasa uus minevik, elukäik ja amet