Romaanizanri kondikava ei ole veel kaugeltki lõplikult moodustunud ning me ei oska ette näha kõiki tema plastilisi võimalusi. Teisi zanre me tunneme valmiskujul, s.t. teatud väljakujunenud vormidena kunstilise kogemuste vormistamisel. Igaühel neist on oma kaanon, mis toimub kirjanduses reaalse ajaloolise tegurina ja oma olemuse on nad suuremal või vähemal määral säilitanud tänaseni. Nende variatsioonid ajajärguti, koolkonniti ja voolude kaupa ei ole niiöelda zanri ,,skeletti" puudutavad. Nt eepost teame zanrina mis pole üksnes ammu valmis, vaid Bahtini sõnul ka juba ,,raugastunud". Kuid romaanil pole niisugust kaanonit nagu teistel zanridel. Ajaloos toimivad üksikud romaanimudelid, ei toim aga zanrikaanon kui niisugune. Teiste zanride uurimine sarnaneb surnud keelte uurimisega, romaani uurimine on analoogiline elavate, noorte keelte uurimisega. Romaan ei ole lihtsalt üks zanr teiste zanride seas
juhtimise kogemusi ka oma isiku suhtes, oma rolli suhtes organisatsioonis ja oma karjääri edendamiseks. Kuigi teadmusjuhtimist kasutatakse kõikides tööstusharudes ja üha enam ka valitsuses, on see pidevalt arenev teadusharu, millesse panustavad paljud ning laias seisukohtade skaalas, milles väljenduvad teadmiste juhtimise head kogemused. Teadmusjuhtimise käsitlused Teadmusjuhtimise käsitlusi on palju ja ühtne määratlus puudub. Käsitlused varieeruvad autoriti ja koolkonniti. Näiteks võib teadmusjuhtimist vaadelda järgmistest seisukohtadest: · tehnotsentristlik: keskendub tehnoloogiatele, ideaaljuhul neile, mis hõlbustavad teadmiste jagamist või suurendamist, sageli tehnoloogiatele, mis töötlevad keerulist informatsiooni · organisatsiooniline: kuidas peab organisatsioon olema üles ehitatud, et toetada teadmistega seotud protsesse, millised organisatsioonid toimivad kõige paremini ja milliste protsessidega
Tavaliselt on selles kesksel kohal budismiaineline kuju või mõni muu sümbol, peale selle on seal esivanemaid mälestav tahvel, püha budistliku tekstiga raamatuke, viiruki põletamise alus ja üht- teist muud. Hommikupalvuse ajal võidakse asetada altarile väike toiduohver, lugeda katkend suutrast ja läita viirukiküünal. Igal koolkonnal on oma eripärased riitused (5). Budism on iseäranis mõjukas matusetseremooniate ja kalmistute religioonina. Ka selles valdkonnas erinevad riitused koolkonniti, kuid põhilised rituaalid on ühesugused. Külastajad seavad hauakivi kõrvale õhukesi puitlaaste, millele on paksu musta tusiga kirjutatud tekstid, mis kajastavad selle templi uskumusi (5). 11 Surnuaedadel käiakse eriti higani ajal- kaks korda aastas, kevadisel ja sügisesel pööripäeval. Teine põhiline surnute mälestamise aeg on südasuvel o- boni ajal, seda
meetodite ja seisukohtade paljusus. Politolooge eristab laias laastus see, kuidas nad lähenevad viiele suurele küsimusele: 1. Kas poliitika on pigem neutraalne (konsensuslik) protsess, mille käigus täidetakse ilmselgeid VAJADUSI või on poliitika pigem ala, kus leiavad lakkamatult aset ühiskondlike gruppide ja maailmavaadete vahelised KONFLIKTID, vastuolud ja pinged? 2. Teine politolooge läbiv ehk neid koolkonniti eristav lõhe puudutab eliiti ja kodanikkonda. Kas läheneda nii, et poliitikasse puutuvas on kõik võrdsed – kõik saavad osaleda, arvata ja mõjutada, soost, haridusest, sotsiaalsetest sidemetest ja varast sõltumata – või on nii nagu korvpallis, milles küll igaüks, kes tahab, võib küll korvpalli mängida – igaüks võib sõprade keskel või Facebookis korvpalli (või
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: