Kuidas sa käituksid, kui oleksid sattunud silmitsi oma vennaga lahinguväljal? Kas oleksid teda püssiga lasknud või mitte? Kas pärast sõda muutusid sa kuidagi teistsuguseks? Kui sa venda taas kohtad, kas sa ütled talle, et sõdisid valgete poolel? Rohkem mul küsimusi pole. Soovin sulle edu edaspidiseks ning loodan, et kunagi kohtad sa taas oma venda. Unustate oma erimeelsused ning olete vennad edasi. Parimate soovidega Liisi Vaab Ps. Tervita teisi koolivendi ning soovi neilegi jõudu ja jaksu edaspidiseks.
peast vastab. Kontserdi mulje kadus ära. Saal ise oli pisut suur kümnekonna pealtvaataja jaoks, aga mulle eriti meeldis, kuidas heli kandus ühest saali otsast teise, ilma tehnikata. Oli tunne, et istukski eespingis, kuigi tegelikult olin ma suhteliselt kaugel esimestest kohtadest. See oligi kõige suurem üllatus, et inimesi nii vähe oli kohale tulnud. Ma ei oodanudki, et seal palju vanemaid inimesi oleks olnud, aga kui kontsert toimub koolis, siis ootasin natukene rohkem nende omi koolivendi ja kooliõdesid seal näha. Kui kahe silma vahele jätta noorhärrad, kellest ma aru ei saanud ja kui ma poleks teadnud, et esinevad õpilased, siis ma arvatavasti olekski pakkunud, et need on professionaalid kuna neil kõigil oli meeliköitvalt hea hääl. Vaatamata sellele kõigele olin ma kontserdivalikuga suhteliselt rahul.
paremini. Hommikul paneb Toots oma pidulikud riided selga ja hakkab Paunvere poole minema. Kõigepealt läks ta külla Kiirele, kes võttis ta vastu ja pakkus Tootsile kohvi ja leiba. Kuna aga keegi oli kogemata kohvi sisse lambiõli pannud, siis Toots ei joonud üle ühe tassi. Pärast läks Kiir Tootsiga Paunveresse, sest too ei teadnud enam külast peaaegu midagi. Teel kohtasid nad apteekrit ja Toots sai rohtu südame pöörituse vastu. Veel kohtasid nad oma vanu koolivendi. Nad jäid koos õlut jooma ja kui nad lahkuma pidid siis lubasid pühapäeval kokku saada. Järgmisel päeval kohtas Toots Teelet ja kutsus ka tema pühapäevasele kokkutulekule kaasa. Kokkutuleks mõõdus lõbusalt, Toots ja Kiir pidasid kõnet. Tootsi oma oli väga lõbus, Kiire oma aga halvasti ettevalmistatud. Mõni päev pärast seda läks Toots isaga Tartusse. Teele oli tal palunud käia Arno juures ja seda ta tegi. Seal kutsusid nad kokku Tõnissoni, Lesta
Nende väidete järgi oleks võinud ka Ahas olla enamlaste ja sotsialismi pooldaja. Kuid samas teadis ta, et kui tulevad punased ei saa Eesti olla enam vaba. Varsti, kui katkestati sõja tõttu kool, läks Ahas vanemate juurde maale, teised koolivennad vabatahtlikeks pataljoni. Viimast aga Ahas ei teadnud. Peagi kuulis ta oma koolivendadest Tääkeri isa kaudu, kes just oli tulnud oma poega vaatamast. Ka Ahas palus oma isa, et too viiks teda oma koolivendi vaatama. Kogu külaskäik lõppes aga sellega, et ka Ahas otsustas minna vabatahtlikuks. Alguses ta ei teadnud kas tegi ikka õige otsuse, kuid varsti ta enam selles ei kahelnud. Ta ei saanud näidata, et on arg ja ei võitle Eesti vabaduse eest samal ajal, kui tema koolivennad olid juba käinud ka lahingus. Veel kuulis ta teiste käest, kuidas esimese ohvri oli tapnud Kohlapuu ja eriline oli see just seetõttu, et Kohlapuu oli ennem paadunud patsifist. Nende rühmaülemaks oli Käsper
Ilmub Hamleti isa vaim. Hamlet räägib vaimuga, kuid ema ei näe midagi ja paneb Hamleti nägemused hulluse arvele. Hamlet süüdistab ema, et see soovib tema hullust,et mitte tunnistada oma süüd. Hamlet soovitab emal süüd kahetseda ja kuningaga sängi jagamine lõpetada. Samas avaldab Hamlet arvamust, et ema jätkab kuningaga kokkumängu ja kannab talle ette kõik jutuajamise üksikasjad. Hamlet meenutab, et peab Inglismaale sõitma. Mainib, et kaaslasteks saadetud koolivendi usaldab ta nagu rästikuid. Neljas vaatus I stseen: Kuninganna räägib kuningale, et hamlet tappis hulluses Poloniuse. Hamlet soovitakse ruttu laevale toimetda. Kuningas tahab arukate sõpradega juhtunut arutada, et oma nime määrimise eest kaitsta. II stseen: Hamlet pareerib Rosencranzi ja Guildensterni küsimused Poloniuse laiba asukoha kohta. Hamlet räägib mõistu, et tema vanad kaaslased on kui käsnad, kes kuninga mõjukust endasse imevad, kuid kes ka tühjaks pigistatud saavad
see oleks liiga julm kättemaks, isegi kui Paul teda rängalt solvanud on. Karlil läks ülikoolis käimine lörri. Viis Taaveti puumajja, kus olid ok daamid. Härta istus Taavet põlvel. Jõid kõik koos viinapudeli tühjaks. Taavet lubas kõik kinni maksta. Läksid edasi restorani, kus ilmusid mehkad, kes olid väidetavalt Karli koolivennad. Seal oligi Aiaste peremees ühele vekslile käsinikuna käe alla pannud. Usaldas pimesi ,,Karli koolivendi". Naasid tagasi katusekorterisse. Hommikul ärkas Taavet segipaisatud korteris, Härta tema kõrval alasti, rahakott oli alles, kuid tühi. Taavet: Niisugune elu ei paku midagi rõõmsat. Mõnitus, mitte elu. Eesneri Eedi on vahepeall laiaõlgseks noormeheks sirgunud ja isegi kaitseväes aega käinud teenimas. Töö peale ta just ohakas pole, aga nurinaks pole samuti põhjust. Pandagu ta või kuud tõrvama, ta on kõigega nõus. Kuulab ainult peremehe sõna. Aida lukk on aastaid õlitamata
Jaak oli oma kodust valgete tõttu välja aetud. Kui Ahas linnas käis siis kuulis ta sõjauudiseid. ( isa elas tal Võistveres). Ükskord kui ta linnas kaupmehelt kuulis, et punased on peatatud läks ta koju. Teel kohtas ta Tääkeri isa. Too rääkis pojast uudiseid. Kui Ahas lõpuks üksi edasi liikus mõtles ta oma peas välja plaani, et läheb klassivendadele ikka appi. Kodus aga olid vanemad punaste taandumisest õnnetud. Järgmine päev läks isa linna ja Ahas läks temaga kaasa, et koolivendi külastada. TEINE OSA. 1-4 peatükk. Kui Ahas kohalikku tütarlastegümnaasiumi läks (sellest oli saanud nüüd vabatahtlike pataljoni kasarm) ei suutnud sõbrad seda kuidagi uskuda. Nad olid õnnelikud, et nägid vana koolivenda. Parasjagu sõid mehed lõunat. Ahas rääkis sellest, et koolilinn Tartu oi täitsa tühi peale paugutamist. Koolivennad olid liiga vara jooksu pannud. Vahepeal ütles ka Miljan sõna sekka aga nagu ikka kooliajalgi naersid selle üle kõik. Miljan oli
Jaak oli oma kodust valgete tõttu välja aetud. Kui Ahas linnas käis siis kuulis ta sõjauudiseid. ( isa elas tal Võistveres). Ükskord kui ta linnas kaupmehelt kuulis, et punased on peatatud läks ta koju. Teel kohtas ta Tääkeri isa. Too rääkis pojast uudiseid. Kui Ahas lõpuks üksi edasi liikus mõtles ta oma peas välja plaani, et läheb klassivendadele ikka appi. Kodus aga olid vanemad punaste taandumisest õnnetud. Järgmine päev läks isa linna ja Ahas läks temaga kaasa, et koolivendi külastada. TEINE OSA. 1-4 peatükk. Kui Ahas kohalikku tütarlastegümnaasiumi läks (sellest oli saanud nüüd vabatahtlike pataljoni kasarm) ei suutnud sõbrad seda kuidagi uskuda. Nad olid õnnelikud, et nägid vana koolivenda. Parasjagu sõid mehed lõunat. Ahas rääkis sellest, et koolilinn Tartu oi täitsa tühi peale paugutamist. Koolivennad olid liiga vara jooksu pannud. Vahepeal ütles ka Miljan sõna sekka aga nagu ikka kooliajalgi naersid selle üle kõik. Miljan oli
Juba koolis paistis JK armastusega raamatute vastu- Sipe ministeeriumikoolis luges ta peamiselt vene, Tartu Õpetajate Seminari ja hiljemgi eesti ja soome kirjandust. Ilukirjandusest ei loobunud ta isegi ilmasõjaajal rindel. Ent kirjandushuvi ei piirdunu üksnes lugemisega, ka tema sõnaseadmistoksus tavapärasest suurem. Ministeeriumikoolis pälvisid peamiselt JK kirjandid korduvalt kiitust ning õpetajate seminari aastail teenis ta endale koguni lisaraha, abistades koolivendi, kes kirjalikus väljendusoskuses nii kindlalt ei tundnud. Tartus õppides olevat JK teinud ka kaastööd ajalehtedele ning katsetanud koguni luulega. Nagu sellisest tagasihoidlikust noorukist võikski oodata, kuulus ta koolis käitumuselt korralikumate poiste hulka, hoidus peamiselt kõikidest karutükkidest ning oli edukas ka õppimises, omandas õpitava kiiresti ja nähtava pingutuseta. Igavesti vastuseta jäävaid küsimusi on rohkesti. Kas need noorukiea jooned kadusid koos
et seda teatada. HAMLET: Sul õigus on. Ja niisiis, ilma pika jututa, mul tundub kohane, kätt anname ja lähme lahku; mis puutub vaimusse, see vaim on eht. HORATIO: Te jutt on pöörane ja põiklev, prints. HAMLET: Head sõbrad, palun teid, kui spru, koolivendi, sdureid mu palvet täita. HORATIO: Täidame. Mis palve see? HAMLET: Sest vaikige, mis nägite sel ööl. HORATIO & MARCELLUS: Mu prints, me vaikime. HAMLET: Üks asi veel Kui edaspidi juhtuda võib see, et vahel võtan veidralt käituda, siis ärge iitsatage kellelgi, et sellest asjast teate midagi. Minge nüüd!
annaabi.ee 
