liikmetega, olla täpne ja korrektne. Sageli tuleb kiiresti vastu võtta otsuseid ja analüüsida olukorda. See omakorda eeldab head pingetaluvust. 3 KIIRABITEHNIKU HARIDUS JA VÄLJAÕPE Kiirabitehnikuid Eestis riiklikult ette ei valmistata. Kiirabitehnikuid koolitatakse Tartu ja Tallinna kiirabi koolituskeskustes. Koolitusel võivad osaleda kõik vähemalt keskharidust omavad isikud. Meditsiiniliste teadmiste ja kiirabitöö kogemuse olemasolu ei ole nõutav. Koolitus on suunatud kiirabis autojuhtidena töötavatele isikutele ja tuletõrjuja-päästjatele. Õpetamise metoodika ja õppekavad ei ole ühtlustatud. Minimaalne õppeprogrammi maht on 400 tundi. Käsitletakse järgmisi teemasid: inimese anatoomia ja füsioloogia alused,
toetamaks isiksuse arengut ja inimeste toimetulekut ühiskonnas teadmiste, arusaamade, hoiakute ning mitmesuguste erioskuste avardamise kaudu. Täiskasvanute koolitusel on mitmeid vorme. Täiskasvanu võib omandada põhi, kesk, kutse ja kõrghariduse ning taotleda ka akadeemilist kraadi ka; õhtuses, kaugõppe vormis või eksternina. Lisaks sellele korraldatakse töötaja tele, tööotsijatele ja töötutele tööalast koolitust või ümberõpet. Seda tehaks< nii koolides kui ka mitmesugustes koolituskeskustes jm. Täiskasvanute koolitusasutused on asutused ja organisatsioonid, milli üheks põhikirjaliseks tegevuseks on täiskasvanute koolitus. See võib olla tasemekoolitus, tööalane koolitus või vabahariduskoolitus. Sõltuvalt koolituses võib koolituse eest tasuda riik (näiteks tööhõiveameti kaudu), omavalitsu; tööandja või füüsiline isik ise. Täiskasvanute koolitusi on kolme liiki: 1. Tasemekoolitus võimaldab õhtuses, kaugõppevormis või eksternina
Üldkeskhariduse ja kutsehariduse omandamine on riigi- ja munitsipaalõppeasutustes tasuta, kõrghariduse omandamine osakoormusega õppes on enamasti tasuline; saab käia tööalastel koolitustel paljudes erakoolides, kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides, kutse- ja erialaliitudes; saab käia vabahariduslikel koolitustel rahvaülikoolides, vabahariduslikes koolituskeskustes ja kultuurikeskustes. Tööalase koolituse ja vabaharidusliku koolituse eest tasub õppija enamasti ise või maksab tema tööandja. Riik toetab koolituses osalemist maksusüsteemi kaudu: tulumaksuseaduse alusel on õppuril õigus tulumaksuvabastusele koolituseks kulunud summa ulatuses. 1.2 Eesti haridus Põhjamaade tasemele Eesti õppurid peavad saama parima võimaliku hariduse ning leidma efektiivse rakenduse tööturul.
Peamised tööpuudusevastased meetmed on järgmised: 1. Uute töökohtade loomine. Selleks tuleb igati soodustada ettevõtlust (kehtestada madalad maksud, koolitada ettevõtjaid, luua ettevõtluskeskusi jne.). Uute töökohtade loomine on üks olulisemaid tööpuudusevastaseid meetmeid. 2. Täiend- ja ümberõpe. Täiendõpe tähendab seda, et inimene täiendab ennast juba omandatud erialal, ümberõppel omandatakse enamasti uus elukutse. Täiend- ja ümberõpet antakse vastavates koolituskeskustes või ettevõttes n.-ö. töö kõrvalt. 3. Hädaabitööd. Need on elavtöömahukad ja vähest kvalifikatsiooni nõudvad ühiskondlikud tööd. Elavtöömahukus tähendab seda, et palju on käsitsitööd, mida ei ole võimalik masinatega teha. Sellised tööd on näiteks kraavide puhastamine, teede korrashoid, hoonete fassaadide remont ja heakorrastus, metsa hooldamine. 4. Spetsiaalsed tööturuprogrammid pikaajalistele töötutele, noortele koolilõpetajatele,
Kalandusharidus tööalase koolituse RKT-s kuigi esindatud ei ole. ESF programmis ,,Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused" osalemine jäi tagasihoidlikuks. Osalesid Järvamaa Kutsehariduskeskus, kus viidi läbi 3 ,,Kala- ja vähikasvatuse" kursust summas 14 659 EUR ja programmile eelnenud pilootprojektis osales Eesti Mereakadeemia Merekool aastatel 2007 2008 viies läbi 9 kursust summas ca 60 000 EUR. ESF programmis ,,Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes" kalandusteemalisi kursusi ei rahastatud. 10.4. Teadus, haridus ja teadmussiirde SWOT Tugevused Nõrkused 1. Kalandusalaste uuringute jm TA 1. Rakendusuuringute ebapiisav seos tegevusteks on olemas koostöö Tartu sektori vajadustega (kalavarude-, Ülikooli Eesti Mereinstituut sotsiaal-majanduslikud,
annaabi.ee 
