3.Kus ta sündis? 4.Mis aastal ta astus õppima Pärnu tütarlastekooli? 5.Millist ajalehte andis välja tema isa Pärnus? 6.Mis aastal ta sooritas koduõpetaja eksami ja kus? 7.Millist ajalehte andis välja Jannsen Tartus? 8.Mis aastal ja kellega abiellus Koidula? 9.Kuhu ta kolis koos oma abikaasaga? 10.Mis aastal suri Koidula ja kus? 11.Kuhu maeti Koidula põrm 1946.aastal? Tööülesanne nr 2. Lünktest L.Koidula elust. L.Koidula sündis......................... .aastal Vändras.Esimesed kooliteadmised sai ta .................... juhendamisel.Pärnus alustas Koidula õpinguid....................................1854.aastal.Isa hakkas Pärnus välja andma ajalehte".......................................".Selles ajalehes avaldas Koidula .................. .Pärast tütarlastekooli lõpetamist sooritas ta 1862.aastal Tartu Ülikoolis ................................... eksami .Tartus ilmus Jannseni ja Koidula juhendamisel ajaleht"...................................".1873
Lydia Koidula. Koidula,kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen,pärast abiellumist Michelson,sai tänu oma isale hea hariduse.Koidula sündis Vändras ja esimesed kooliteadmised sai kodus isa Jannseni juhatusel.Kui poetess oli kuue aastane kolis perekond Pärnusse,kus koidula 1861.a lõpetas Pärnu Saksa Kõrgema Tütarlastekooli.1863.a kolis pere Tartusse,kus Lydia sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami.Juba kooliajal Pärnus asus Lydia isa abilisena tööle Pärnu Postimehe juures,saades niiviisi esimeseks eesti naisakirjanikuks.Selles ajalehes avaldas ta ka oma esimesed ilukirjanduslikud tööd.
hävis lõplikult 1939.aasta külmade ajal. Küll aga on tee ääres kaks mändi, mis olevat kirjaniku isa Jakob Kuhlbarsi istutatud. Luuletaja Friedrich Karl Johann oli oma vanemate teine laps, kelle lapsepõlv möödus üksinduses kauni looduse keskel, sest vanem vend Joosep viidi varakult naaber valda Tõllistesse kooli. See võis olla üheks põhjuseks, miks kirjanikul tekkis kalduvus üksindusele. Vanemas põlves kujunes kirjanik täielikuks erakuks. Oma esimesed kooliteadmised sai luuletaja oma koolmeistrist isalt. Omajagu aitasid seda kujundada talu sulaselt Jaan Külvajalt kuuldud rahva-pärimuslikud lood. Õpinguid jätkab kirjanik Tartus 2. elementaarkoolis, lõpetas 1858.aastal Tartu kreisikooli ja 1861. aastal Tartu õpetajate seminari. Nüüd suundus ta Lätimaale Gulbene mõisa koduõpetajaks, kus andub edasiõppimisele ja alustab samal ajal ka oma kirjanduslikku tegevust. 1862.aasta sügisel asus Fr
............................................................................. 7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................9 SISSEJUHATUS Lydia Emilie Florentine Jannsen, luuletajanimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras. Ta on Eesti esimene naiskirjanik. Tema pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. ELULUGU Lydia Koidula isa oli kirjanik Johann Voldemar Jannsen. Temalt sai ta ka oma esimesed kooliteadmised. Koidula ema oli Emilie Jannsen, kes oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ka eesti keelt. Nad elasid tol ajal köstrimajas. Lydia Koidula oli peres vanim laps. Tal olid veel õdeEugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. 1854. a kolis ta perega Pärnusse ja asus elama Ülejõe koolimajja. Lydia hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis
,,külmutatud". ( Virtue.D. 1999: 32-33) Lõppkokkuvõtteks võib eristada kaht peamist viisi, kuidas indigolapsi ära tunda: Juhul, kui indigolaps on tembeldatud ,,probleemseks", on testimine hädavajalik, sest kuigi mitte kõi indigolapsed ei läbi testi ,,andekate" tasandil (st IQ tulemust üle 130), osutuvad enamus lastest vähemalt ühel alal üliandekaks või saavad mõnes lisatestis ülikõrge taseme. Ning kooliteadmised on neil vähemalt keskmisel tasemel. Kui lapsel on pandud ADHD diagnoos, on olemas tõenäosus, et tegu on indigoga. Sel juhul võiks lähemalt uurida neid ,,häiritud" käitumismustreid, mida teised peavad ADHD -ks. Indigolapsi peetakse sageli hüperaktiivseteks korrarikkujateks, kes ei kuula kunagi sõna sest vanad kasvatusmeetodid ei toimi nende puhul. Nagu näiteks käsutamine. See on täiesti vastunäidustatud. (McCloskey.K. 1999 :39) 1.4 Veel iseloomustavat indigolaste kohta
annaabi.ee 
