Eesotsas oli linnapea, valitsemine jätkuvalt sakslaste käes; Ehitati maju, avati väikeseid töökodasid ja vürtspoode, kuid samas linnades valitses jätkuvalt saksa keel ja kombed ning olid ka kadakasakslased. 15. Vaimuelu Taasavati TÜ 1802. a, kus olid usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskonnad. Õppimine toimus saksa ja ladina keeles, kuid hiljem vene keeles. Esimeseks rektoriks sai G.F. Parroti. 19. saj keskel oli kehtestatud koolisundlus ja teisel poolel pääses võidule ühtne kirjakeel; 19. saj algul oli luteri usu kirik. Sajandi keskpaigaks kaotati luterluse priviligeeritud seisund, kehtestati kreeka-katoliku õigeusk, toimus vennasteliikumine, ulatuslikud palvetunnis eri paigus, mis ühines keskpaigaks väljarändamisliikumisega; 1843.a loodi uus eesti keele grammatika;
· Talurahva haridustee: vallakool -> kihelkonnakool. · Talurahvaseadused- kindlam koolikorraldus. · 1840 usuvahetusliikumi tagajärjel Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolid. · Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks-Tartusse 1828.a. elementaarkoooliõpetajate seminar. · Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlaste kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. · Kohustuslik koolisundlus- 19.saj keskel. Esimesena Pilistvere kihelkonnas. 1870-80 üle eesti. · 1880 peaaaegu täielik lugemis ja 30-40% kirjutamisoskus(tänu rahvakoolidele). EESTIKEELNE KIRJASÕNA. · ILMALIK KIRJANDUS- 19.saj eestikeelses kirjakeeles valitsevaks. - Peamisteks levitajateks kalendrid(sajandi keskel kümmekond) · Tarto maa rahwa Näddali-Leht- esimene eestikeelne(tartumurdeline) ajaleht. · Marahwa Näddali-Leht-Otto wilhelm Masing.
ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasiumid kubermangulinnades ning ülikool. Gümnaasiumites õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. Kreiskoolides õpetati matemaatikat, loodusteadusi ning geograafiat. Elementaarkoolides õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Talurahva haridustee: vallakool -> kihelkonnakool. Rahvakoolide õpetajate ettevalmistamiseks asutati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. 19. saj tekkis kohustuslik koolisundlus. KIRJAPILT NING GRAMMATIKA 19. saj esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Peamisteks levitajateks olid kalendrid, mida ilmus juba saj keskpaigaks kümmekond. Esimese eestikeelse ajalejena hakkas ilmuma Tarto maa rahwa Näddali-Leht, toimetajaks Otto Wilhelm Masing. Hiljem tekkis ka Fr. R. Kreutzwaldi ajakiri ning ka J. V. Jannseni Perno Postimees. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Asehalduskorra tunnused
· Tallinnas olid kunstikeskusteks Tallinna Muuseumiühing ja Provintsiaalmuusem Reinimaa maalikunstnik Gerhard Franz von Kügelgen · Klassitsismi näiteid Riisipere mõis, Tartu ülikool, Stenbocki maja Hariduselu: · Kehtis ühtsuskoolipõhimõte kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, elementaarkool, gümnaasium ja ülikool linnas. · Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid, kus õpetati antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. · Koolisundlus oli 2 talve. Eestikeelne kirjasõna: · 1806 ,,Tarto Maarahwa Näddali-Leht" Otto Wilhelm Masing · 1857 ,,Perno Postimees" J.V. Jannsen ja ka ,,Kalevipoja" esimene vihik Faehlmanni poolt (väljasureva eesti keele mälestuseks) · Kalendrid Estofiilid baltisakslastest haritlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse
1870 aastal raudtee Haapsalus + piimakari Eestlastest mõisnikud Kadakasakslased Hilary Karu 40 D 11 EESTI AJALUGU + Jõukamad eestlased, kes võtsid endale sakslasest naise või õppisid ise saksa keele ära nõnda, et nende lapsed enam eesti keelt ei osanudki + (painduvad, kuhu vaja) Kultuur Haridus + Koolisundlus- oluline oli kirjutamis- ja lugemisoskus, kui seda osati, kooli ei pidanud minema, õppemaksu pidi ka maksma + Vallakool-kihelkonnakool- andekamad ja rikkamate vanemate lapsed + Õpetajate seminarid- Tartus ja Cimze's 1802.aastal Tartu ülikooli taasavamnine + Õppetöö saksa keeles + Parrot- esimene rektor + Struve- struve meridiaan täheteadlane + Baer- embrüoloogia + Pirogov- arst
Trt ja Tln oli gümnaasiumid ja kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid, elemetaarkoolid. Eesti talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. (lisandus ka õigeusu maarahvakool). Talurahva haritamatust prooiti täita pühapöeva ja paranduskoolidega. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks loodi 1828a Tartusse elementaarkooliõpetajatele seminar. Kohustslik koolisundlus kehtestati kõige varem 1854a Pilistveres. Eestikeelne kirjasõna Ilmaliku eestikeelset kirjasõna levitasid kalenrid, esimene eesti keelne ajaleht ilmus 1806a „Tarto maa rahwa Näddali Leht“. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse J. V. Jannsenn- 1857 „Perno Postimees“ Jutukirjanduses võimutsenud vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaal lektüüridega.
annaabi.ee 
