.................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 2.2. Koolistressi avaldumine ..................................................................................... 8 2.3. Koolistressiga toimetulek ................................................................................... 9 3. MATERJAL JA METOODIKA .............................................................................. 12 3.1. Uurimistöö eesmärk ja metoodika .................................................................... 12 3.2. Valim ................................................................................................................ 12 4
funktsioneerimise · Annab organismile võimaluse töötada efektiivselt · Olla keha ehitusmaterjaliks Terviklik tasakaalustatud toit sisaldab kõike mida keha vajab: Toitained: Makrotoitained ·Valgud ·Lipiidid ·Süsivesikud ·Vesi Mikrotoitained ·Vitamiinid · Mineraalained · Mikroelemendid Ega ilmaasjata öelda: "Oled see,mida sööd"! · Õige toitumine on tihedalt seotud: · Õppimisvõimega, · Võimega toime tulla stressiga (NB!) Ka koolistressiga), · Hea mäluga, · Vastupanuga nakkushaigustele, · Hea ja terve välimusega. · Käitumise ja enesekontrolliga. Suurim tänapäevane toitumisprobleem: · Toidu tasakaalustamatus · Organismi vajadustest mittelähtuv makrokomponentide lisamine · Mikrokomponendid rafineerimise ja töötlemise käigus kõrvaldatud või kaotsi läinud Meie toidu peamised puudused: · Liiga palju soola · Liiga palju rasva ja suhkrut · Vähe piimatooteid
mõeldud diskriminatsiooniga. Sõpradega on lugu teistsugune. Lapsed võivad teinekord olla õelad ja solvata oma eakaaslasi tahtlikult üsna julmalt. Olenevalt isiksusest, võib solvunu sellest ühest märkusest saada trauma päris mitmeks heaks aastaks, halvemal juhul kuni kooli lõppemiseni. Sellistel juhtudel on tõesti tegemist tõsise probleemiga, mida ei saa eirata ega ajakirjanduse poolt ülespuhutuks pidada. Koolistressiga seonduvad veel lapsevanemad ja seda kahel kombel. Nagu ma enne mainisin, võib "koolistress" olla lihtsalt tabav lööklause oma isiksuse tähtsustamiseks. Kuna lapsed ja noored võtavad väga palju oma vanematest eeskuju (olgugi, et mõni seda kasvõi püssitoru ees tunnistada ei suuda), proovitakse nende probleeme ka enda ellu integreerida. Ja mis on esimene sõna, mis tuleb tänapäeval meelde, kui rääkida karjääri edendamisest või edukatest inimestest. STRESS
teha. Ka tigedatel pedagoogidel on oma osa õpilaste koolistressil. Õpetajad peaksid aru saama, et moraali lugemine ja pisiasjade kallal õiendamine ei vii positiivses suunas kuhugi, pigem vastupidi. Kui korrutatakse pidevalt, et õpilane on rumal ja ta ei oska midagi, viib see õppuri eneseusu alla ning ta ei hakkagi midagi oskama. Selle asemel peaks hoopis õpilast innustama ning probleemides talle toeks olla. Kuid kuidas siis ikkagi koolistressiga toime tulla? Kindlasti oleks kõige parem viis seda üldse ennetada. Selleks peaks oma õppimisaega targasti planeerima ning ka vahepeal puhkepause teha. Näiteks on väga vale see, et vahetunnis mitte ei puhata, vaid õpitakse või korratakse järgmise tunni materjale. Samuti tuleks kasu enda positiivselt häälestamisest. Näiteks öelda peegli ees endale: "Ma saan hakkama" ning seda ise ka uskuda. Sellel on väga suur mõju. Meeles tulek pidada ka seda, et
Enamus õpilased jäävad kuhugi sinna kahe äärmuse vahele. Mina näiteks, olles nädala või rohkem puudunud, tulen kooli ja sean paika preoriteedid. Tean, et arvatavasti ei jõua teha ära kõiki töid mis mul vahepeal olnud on. Üritades õppida ära neid kõiki tekitaks minus stressi ja tekitaks tunde, et puudun parem nädala veel ja istun kodus niisama arvutis. Valin välja ained, mis mind huvitavad ja milles kavatsen teha eksameid. Õpin järele ainult nendes ainetes nii tulen koolistressiga toime näiteks mina. Kõige rohkem tekitab muidugi koolis stressi see, kui sind tõrjutakse ja sa ei tunne ennast koolis kui sotsiaalses keskonnas koduselt. Selle kaudu jõuame järgmise suure stressiallikani paljude inimeste jaoks, milleks on inimeste vahelised suhted. Sassis suhted oma perekonnaga tekitavad paljudele stressi ja masendust. Võimalike olukordi kus inimestel võib tekkida tõsine stress on rohkelt
haigus. Koolis käies puutume igapäevaselt kokku sadade kaasõpilastega, kellelt võime saada nakkuse. Kuid hirm terviseprobleemide ees ei pea meid panema inimesi vältima - hoolitsedes iseseisvalt oma tervise eest, võime julgelt suhelda ja ringi liikuda, kartmata iga nurga taga ootavaid viiruseid. Toome välja tugeva organismi 10 käsku - neid jälgides oled tervem, tunned end paremini ning suudad koolistressiga toime tulla. 1. Hoia allergia kontrolli all! Kevad on allergikutele ohtlik aeg, kuna tolmlevad taimed. Samuti võib esineda toiduallergiaid või muid probleeme, mille põhjust pole välja selgitatudki. Kui allergia ilmneb ebaloogilistes olukordades, tuleks pöörduda allergoloogi juurde, et välja selgitada tegelik põhjus. Abiks on näiteks toidupäeviku pidamine ja keskkonna jälgimine.
annaabi.ee 
