hinnatud nagu ka vanal ajal. Haritud inimene ei künna ega kaeva kraave kätega, vaid aitab nõuga, ehk teeb mõttetööd. Keskajal tuldi maalt linna õppima ja palgati eraõpetajaid. Nüüd oleme aga seisus kus terve kool on täis mornide nägudega õpilasi ja on ka neid, kes jäävad kahe astme vahele kõõluma ja satuvad hiljem elu hammasrataste vahele. Miks selline asi aga üldse juhtub? Arvan, et kool on hetkeseisuga ülepaisutatud teema. Iga klassi lõpus on tasemetööd või koolisisesed eksamid. Kõige olulisem on see, et käid kallis eragümnaasiumis või mainekas riigikoolis. Tunnistusel peavad olema kõik viied ja näpu vahel kiituskiri. Kuid see ei peaks üldse nii olema. Loomulikult tahame me kõik edukad olla. Kuid edukus ei peaks väljenduma kellestki teisest parem olemises, vaid enda eelmise tulemuse ületamises. Nõnda seame me endale realistlike eesmärke ega rebi ennast puruks. Kuidas jääks me näiteks ellu kui meid visataks mõnda maailma mainekaimasse
tihe koostöö kooli ja lastevanemate vahel. Õpetajad suhtlevad pidevalt lastega, seega ei saa lastel mingeid probleeme ega muresid tekkida. Erinevus koolidel: arengutase, asukoht, laste ning töötajate arvukus ja võimekus, rahalised võimalused. Õpetaja peaks arendama laste erinevate hingelaadide suhtes tunnetusvõimet ja oskama neid ka õppetöösse kaasata. Lähtutakse põhimõttest, et kõigile lastele tuleb kõigis kooliastmetes pakkuda võrdseid võimalusi. Koolisisesed eksamid puuduvad ning klassides õhutatakse koostöövaimu. Õppekava on koostatud nii, et õpilased suudavad neid nõudmisi täita ja on ette valmistatud toime tulema kõige erinevamates eluvaldkondades. Õppekaval on peale hariduse andmise veel kaks põhjendust: 1. peegeldada maailma ühtsust 2. toetada inimese eneseleidmist Aasta lõpus saavad õpilased tunnistused, mis sisaldavad tõelist hinnangut õpilase tugevustele ja nõrkadele
- Esmalt mittesõnalist sekkumist, - Teisena sõnaline sekkumine. - Kolmandana tuleb arvestada õpilse privaatsusega, kui kasutatakse sõnalist sekkumist. - Sõnaline sekkumine peab olema kiire ja lühike. - Sõnalise sekkumise korral tuleb rääkida teost, mitte isikust. - Piirangud tuleb panna käitumisele, mitte tunnetele. - Hoiduda tuleb irooniast ja sarkasmist. (lk27-28) Välishindamine ja sisemine hindamine ehk riiklikud hindamised ja koolisisesed hindamised on kaks erinevat asja. Esimene oluline erinevus on hindajas. Esimesel juhul on tegu ananüümse hindajaga, keda ei teata. Teisel juhul on tegu personaalse hindamisega. Teine erinevus on eesmärkides: - Välishindamise eesmärgiks on määrata taset. Välishindamisel ei ole tagasiside ja motiveerimise eesmärki. - Sisehindamise eesmärgiks on lisaks tagasisidele veel: motiveerimine, positiivse
kuna sotsiaalpedagoogi töö eeldab suhtlemist ja suhete loomist nii koolis kui ka koolist väljaspool ning igat sorti probleemide lahendamist või võimaliku lahenduse pakkumist. Koolis tuleb tegelda kõige rohkem õpilaste probleemidega. Neile tuleb leida lahendusi, lisaks tuleb välja töötada koos vastava sotsiaalvõrgustikuga meetmeid, mis aitaksid ennetada noorte probleeme, nagu koolikohustuse eiramist ja muid sellega kaasnevaid muresid. Koolisisesed suhted jagunevad järgmiselt on õpilaste omavahelised, õpetaja ja õpilaste või õpetajate omavahelised suhted. Koolivälised suhted on aga koostöö korraldamine kohaliku omavalitsusorganitega, lastekaitse, politsei jne erinevate asutustega. Siia kuulub kindlasti ka perega suhtlemine. Koolis on sotsiaalpedagoog tugiisikuks/psühholoogiks/nõustajaks õpilastele, kuid sageli ka lapsevanematele ja õpetajatele
Loodetavasti kuulub ühtse süsteemi teke tulevikuarengute hulka. Liikudes edasi konkreetsete meetmete juurde, mida andekatele saksa keelt kõnelevates maades pakutakse, võib rõõmuga öelda, et neid on küllalt palju. Valdav osa andekate programmidest on suunatud kooliealistele lastele. Kõigis kolmes riigis toimivad varasem kooliminek, klassi vahelejätmine, vanemate klasside tundides käimine, osa-ajaga varasem ülikooli kursustel osalemine, koolisisesed ja -välised võistlused, võimete järgi grupeerimine ja spetsiaalsed koolid andekate jaoks. Lisaks on võimalik enneaegselt koolist ülikooli astuda (väljaarvatud Saksamaal) ja osaleda suveakadeemiates (väljaarvatud Sveitsis). Varasem kooliminek või klassi vahelejätmine on ühed levinumad meetodid, millel pole ka peaaegu üldse piiranguid. Selleks on vajalik vanema soov, õpetaja soovitus, head hinded ja mõnikord ka eksperdi arvamus
Vaieldamatult on projekti 35 õnnestumine juba niigi positiivne tulemus, kuid kõikide etappide analüüsist tulenevalt koorub lõplik hinnang. Ürituse korraldamise kui eksami hindamise kriteeriumid peab välja töötama õppeasutus ja enne töö teema valimist tuleb neid õpilasele tutvustada. VAJALIK ON PÄDEVA JUHENDAJA OLEMASOLU Õpilasüritused võivad olla nii koolisisesed, koolidevahelised kui ka maakondlikud projektid. Vastavalt projekti tasemele on vajalik pädeva juhendaja olemasolu, sest juhendamist vajavad nii õpilased kui ka neid juhendama hakkavad kooli töötajad. Õpetajate täiendkoolitus peab tagama õpilaste juhendamiseks vajaliku ettevalmistuse ja seetõttu on vaja vaadelda kõiki aspekte. Õpetaja kui juhendaja kompetentsus ja õpilase pädevuse kujunemine on omavahelises seoses.
annaabi.ee 
