Kuna küberkiusamine ei pruugi olla nähtav kõigile, on õpetajatel keeruline küberkiusamisse otseselt sekkuda, ent teemana on võimalik nii kiusamist kui ka küberkiusamist käsitleda tundide raames nagu klassijuhatamine, arvutiõpetus, inimeseõpetus, kus tutvustataks, kuidas internetiavarustes ennast esitleda ja teistesse ning nende arvamustesse suhtuda ning kelle poole pöörduda, kui kedagi juba kiusataksegi. Kui laps tunneb end teiste poolt tõrjutuna just kooliseinte vahel, saaks seda parandada tugisüsteemi abil. Näiteks võiks õpetaja, kellel on olemas kiirem ja mõnesmõttes ka tõhusam suhtlus nii vanemate kui ka nooremate klasside õpilastega, panna neid koos töötama mõnes grupitöös. Sellisel juhul on vanemate klasside õpilased noorematele justkui sõbrad ja noorematel tekib kindlustunne ka omavanustega suhtlemisel ja neile vastu astumisel, mis võin viia tõrjumise lõpetamisenigi.
Käisime klassiga vaatamas uut Prantuse dokumentaaldraamat ,,Seinte vahel". Üldiselt öeldes võttis film pingsa vaatluse alla klassisised suhted ja probleemid, kuid samas ei puudutanud kordagi laste ega täiskasvanute kooliseintest väljaspool toimuva elu üksikasju. Film keskendub õpetaja ja õpilaste vahelistele suhetele klassikeskkonnas ning kujutab ühe Pariisi kooli õpetajate ja õpilaste tegevust terve kooliaasta vältel. Kuigi filmi tegevus toimub täies ulatuses kooliseinte vahel, vaatleb teos tegelikult samuti ka põhjalikult Prantsusmaa tänast paljurahvuselist elanikkonda ning pakub põnevaid pilguheiteid dilemmade ja arusaamatuste olemusse, mis võivad õpetamisega ning samuti ka õppimisega. Film oli tehtud väga realistlikult kuid kohati tundus, et veidi ülepingutatult, aga ehk ka mitte, kuna Prantsusmaal võibki ju tegelikult nii olla, nagu filmis oli näidatud. Eestis päris kindlasti
Saksa keel minu elus Maailmas on umbes 160 miljonit inimest, kes räägivad saksa keelt. Nad kõnelevad seda keelt kas oma emakeelena või on lihtsalt saksa päritoluga, kuid on siiski etnilised sakslased. Saksa keel on ka minu elus üpris tähtsal kohal. Ma õpin seda koolis teise keelena inglise keele kõrval. Nädalas puutun ma saksa keelega ainuüksi kooliseinte vahel minimaalselt neli korda kokku. Sellele lisanduvad aga ka mahukad kodused tööd ja paljud huvitavad ülesanded. Näiteks oleme me teinud saksa keelega seonduvaid videosid ning võtnud osa paljudest erinevatest viktoriinidest ja projektidest. Seega võin ma öelda, et puutun saksa keelega kokku päris tihedalt. Kui ma käisin viiendas klassis, tuli mul otsustada, mis keelt teise keelena õppima hakata. Valida oli mul saksa ja vene keele õppimise vahel
kavatsesid likoolidesse astuda. ppeprotsess rajanes tervenisti pheppimisel, lputul kordamisel ja rakirjutamisel(tahvlile). Srastpetamise viisi phjustas kirjutusmaterjalina kasutatava prgamendi kallidus ning ksikirjaliste raamatute vhesus, pilastel veel oma raamatut polnud. Jrelikult said kooliharidust ainult need, kellel oli hea mlu. Alles trkikunsti leiutamisega ja paberivalmistamise laienemisega sai raamat ka pilastele kttesaadavaks, aga sedagi ainult kooliseinte vahel. Keskaja koolides oli koolipetuse ldiseks aluseks seitse vaba kunsti. Algastmes ehk triviumis sisaldas see grammatikat(ladina keel ja kirjutamine); retoorikat(knekunst); ja dialektikat(loogika, vaidluskunst). Krgemas astmes e.quadriviumis aga aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja muusikat. 3. Kuidas oli korraldatud ppet keskaegsetes likoolides, mida seal piti? (ehk: mis teaduskondades piti, kus saadi aluspet, mis keeles ja kuidas piti s.t. loengud ja dispuudid; lk 76)
intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga. Lühike kokkuvõte tema arvamusest ja kogemustest koolivägivallaga. Eestis korraldatud uuringud on näidanud, et koolivägivald on üsna tavapärane ja levinud. Lasnamäe kooli direktor leiab, et see on tingitud sellest, et kiusamist ei panda üldjuhul toime õpetajate silme all. Kiusamist varjatakse õpetajate eest. Koolikiusamiseks ja koolivägivallaks peab direktor just neid juhtumeid, mis on toimunud kooliseinte vahel, ükskõik missugused need pooled ka ei ole. Olgu see siis õpilane-õpilane, õpetaja-õpilane või õpilane-õpetaja. Samuti leiab ta, et kiusamise ja vägivalla algpõhjus peitub tihti just kodustes suhetes, mis kandub lapse kaudu edasi. Lasnamäe koolis esineb direktori arvates kõige rohkem koolikiusamise juhtumeid põhikooli klassides, alates kuuendast-seitsmendast. Seega on vägivaldsed ja kiuslikud eelkõige murdeealised, kes on tihti väga tundlikud ja reageerivad üle
. Näost-näkku interaktsioonide dokumenteerimine mis on aega ning jõudu nõudev tegevus! Osalus vs vaatlus Sõltub uurimiseesmärgist. Passiivne osalus aktiivne vaatlus. Kunagi oligi ka arvamus, et mida passiivsem, seda edukam jõuab seda rohkem dokumenteerida seda, mida vaatleb. Samas osalemine aga lisab väärtust. Passiivne vaatlus aktiivne osalus Nt koolis, lastega tegelemine, abiõpetajana jne. Ühest küljest vaatled, teisest küljest koged kooliseinte vahel lastega suhtlemist uurija kasutab ennast instrumendina. Annab veelgi sügavamaid teadmisis sellest, mis seal toimub. Samas võib see aga osaliselt segada vaatlust, tegeleb liialt palju osalemisega. Tasakaalustatud osalus ja vaatlus Võtab mingi rolli, aga ei investeeri end liialt. Nt väike koormus või tegeleb lastega ainult vahetundides jne. Ja ilmselgelt tasakaalustatud variant kõige parem. Vaatluse tehnikad Taaskord sõltuvalt eesmärgist.
annaabi.ee 
