,,Talvevalgus'' Ingmar Bergman Talvevalgus jutustab preestrist kes on kaotanud lootuse ja usu. Peale ta naise surma on tal olnud keeruline elus edasi minna ja kuna ta ainult oma naise nimel elas mõjus ta ka tolle kaotus hävitavalt. Ta üritab uskuda kuid loo jooksul näeme kuidas tas eneses on kahtlus ja seetõttu ei usu ta ka ise oma sõnadesse muutes need tühiseks. Kontrastiks loos on aga koolipreili, kes on kasvanud ülesse usuta ja ei näe ka selleks vajadust. Ta üritab võtta maailma ratsionaalselt kuid kogu elu keerukuse keskel muutub ka talle uskumatus keeruliseks ja see, et ta ei suuda uskuda. Need kaks karakterit on teineteist leidnud ja teineteise seltsi jäänud kuid loo jooksul, mida võib pidada ka loo kulminatsiooniks (minu silmis) on hetk kus nad mõlemad tegelikult mõistavad, et nende vahel puudub armastus aga kumbgi ei taha tegelikult ka lõpuni
Surmaaeg - 17. juuli 1987 (79-aastaselt) Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Kaal ja pikkus? Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Nooruspõlv Oli paha poiss, näiteks surnuaiamüürilt tondihäälega möödakäijate hirmutamine ja kartulipüssist koolipreili tulistamine olid just loomingulisuse viisakaimad väljendusvormid. J õudu katsusid koolipoisid paljudel aladel, millest Kristjan näis edukam 1500 ja 5000 m jooksus. 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. Ta oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid. Ta harjutas üksi võimlemist, tõstmist ja kergejõustikku, eriti jooksu, vahel kõndis 15 kilomeetrit Varblasse või 30 kilomeetrit Vatlasse,
keegi pole vaevaks võtnud vaatama hakata. Selgemat tunnistust orjade nuhtlemisest annab pime piinakelder keskel maja all. Sääl on veel võlvitud laes näha kuus roostetanud raudrõngast,kuhu orje üles riputati. Peksupingid olla aga alles aastat kolmkümmend tagasi mõisa kartulivõtjad Muhu tüdrukud endale tulepuudeks katki saaginud. Nii räägivad vanad mõisateenijad, kes alles elavad. Ka ei puudunud majas tondid,isegi ühe koolipreili emagi alles kuusteist aastat tagasi rääkis minu isale, et tema ka näinud viirastust. Keegi uhke proua mustas kahisevas siidkleidis tulnud peale päikeseloojangut mööda koridori tema korteri ukse tagant mööda välisukse poole.Tema astunud ka omast toast välja, hakanud mööda koridori uhkele prouale järele minema, aga ettekotta jõudes pole enam mustakuue-kandjat kusagil näinud. Vist oli viimane see, kes majast välja põgenes.
Oli karm ja kindlakäeline mõisahärra oli ka haagikohtunik olnud. Ta naine on samamoodi isekas, oma seisusest teadlik ja ülbe, aga nad mõlemad hoolisid oma lastest omal moel. Noor mõisahärra e Herbert Heidegg: Iseteadlik, noor, õpihimuline, uuendustele avatud, hooliv. Armus koolipreilisse ehk Juliette Marchandi. Tahtis teha ja tegi osaliselt ka muudatusi mõisas. Abiellus lõpuks siiski Gertrud von Meyendorfiga. Aitas talupoegi (Uuetoa Jürit, Võllamäe Päärna ja Huntaugu Miinat). Koolipreili ehk Juliette Marchand: Pärit Prantsusmaalt. Õpetas Eestis Parun von Heideggi lapsi(Ada´t ja Kuno´t). Oli haritud ja hea lauluhäälega, on muusikat õppinud. Peab Eestleste kombeid veidrateks. Talle ei meeldinud Baltimaad. Talle meeldis Herbert Heidegg aga abiellus siiski oma kolleegiga Gottlieb Lustig´uga(vaikne mees, punastab kergesti, viisakas, haritud, oskas klaverit mängida, hiljem läks tööle Riiga umbrohu-uurijaks). Juliette pidas leiba turbaks ja arvab et
pindevillem, püssimees, lihtsoldat, reamees, kutsealune, noor, nekrut, jaan, joonap *kunstnik – taidur *kirjanik – sõnameister, sõnakunstnik, sõnasepp, sõnaseadja, sulemees, sulekuningas, sulemeister, sulesoldat, sulesepp, sulepiinaja, ilukirjanik, belletrist, sulerüütel, sulejünger *õpetaja – pedagoog, koolmeister, kooliõpetaja, koolitaja, koolimees, koolipapa, koolihärra, õpetajanna, koolipreili 4. Väike paronüümisõnastik asustama - mingit ala elanikega täitma; kuhugi elama asuma. Eestlased asustasid saare. Asustamata piirkond asutama - rajama, looma; valmistuma. Piimatootjad on valmis asutama ühise piimatööstuse. Külalised asutasid minema eelmine - varem või vahetult enne olnud, toimunud, tehtud jne. Eelmisel aastal. Eelmisel korral. Eelmised koosolekud. Eelmine sissekirjutus eelnev - millegi eel, varem toimuv või olev. Jõulukontserdile eelnev koosviibimine. Pühadele
Dokumentaalne aines lisab sellele autoriteeti, kuid teose mõjuvuse põhjused on ennekõike ilukirjanduslikud. Nagu üks tegelasi ütleb, oli sõja otseseid põhjuseid mitu, kaudseid aga üks: talupoegade raske elu. Just see kaudne põhjus on ka romaani põhiteema. ,,Mahtra sõja" peategelane Võllamäe Päärn kehastab talupoegade mässumeele kestvust: oma viha ja jonni on see ,,vastaline hunt" pärinud isalt, kes on mõisas surnuks pekstud. Vilde ise kõneleb teoses mõisa koolipreili Juliette'i suu läbi. Võõra pilk pakub olude taunimiseks head võimalust ja kriitika esitamine valgustatud eurooplase suu läbi lisab sellele ainult autoriteeti. Tema kaudu sugenevad teosesse arutelud selle üle, kas talurahva viletsa olukorra põhjuseks on rahvusele omane laiskus või hoopis kurnatus. Kujundlikult osutab Vilde euroopalikult eesrindlike ideede ja Balti konservatiivsuse ,,abielu" utoopilisusele. Noorparun esindab aadli
Iseloomustajaks on "kord" tolmukord; tõusik, välise kassikulla tagaajaja. 11 · Hennu veli 1904 jt - 19. sajandi teise poole (1868) koolielu kirjeldus. Eelmine lugu Henn Kaasiku silmade läbi nähtuna. Jaan mitte kõige paremas valguses. Uuesti tuleb mängu "ümbersündinud" Matilde Dorn- Torn, naisrahvavalgustaja ja madam Muru laste koolipreili. Üdini positiivne, naivistlik ümbersünni- kirjeldus. "Postimees" ja järjejutt "Veli Henn", mis vennad tülli ajab. Eriti ülistatud tark ja ettevõtlik Matilde; tuntavalt on sees venestamise mõjud (vallakirjutaja kõnepruuk). "Saksa asja" enam nii ei naeruvääristata, isegi madam Muru on nagu ümber sündinud. Tuntumad näidendid · "Vanemuise" kui kutselise teatri avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises" (1906)
Kadakasakslane (madam Muru) saab armutu iseloomustuse. Iseloomustajaks on "kord" tolmukord; tõusik, välise kassikulla tagaajaja. 10 · Hennu veli 1904 jt - Henn Kaasik minajutustaja 19. sajandi teise poole (1868) koolielu kirjeldus. Eelmine lugu Henn Kaasiku silmade läbi nähtuna. Jaan mitte kõige paremas valguses. Uuesti tuleb mängu "ümbersündinud" Matilde Dorn-Torn, naisrahvavalgustaja ja madam Muru laste koolipreili. Üdini positiivne, naivistlik ümbersünni- kirjeldus. "Postimees" ja järjejutt "Veli Henn", mis vennad tülli ajab. Eriti ülistatud tark ja ettevõtlik Matilde; tuntavalt on sees venestamise mõjud (vallakirjutaja kõnepruuk). "Saksa asja" enam nii ei naeruvääristata, isegi madam Muru on nagu ümber sündinud. 1904-st a-st saabus draamaloomingu kõrgpunkt esimene selle perioodi näidend 1906 Tuulte pöörises. Hiljem proosas pms följetonistina. Memuaarsed kirjutised.
annaabi.ee 
