aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin (hiljem Johannes Käbin), kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Äärmine rahuolematus valitsuse repressioonipoliitikaga väljendus metsavendade väga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. Ka linnades tekkisid mitmed vastupanuorganisatsioonid, mis tihti koosnesid koolinoortest. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 1950 1951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele ja Jehoova tunnistajatele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks.
aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu alla pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin (hiljem Johannes Käbin), kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Äärmine rahuolematus valitsuse repressioonipoliitikaga väljendus metsavendade väga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. Ka linnades tekkisid mitmed vastupanuorganisatsioonid, mis tihti koosnesid koolinoortest. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 1950 1951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele ja Jehoova tunnistajatele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks.
tegemise kõrvalt pähe õppima „Punast raamatut” (Mao Zedongi tsitaatide kogumik). Laialdaselt hakkas vohama Mao isikukultus. HIINA Hävitati traditsioonilist hiina kultuuripärandit- põletati maha templeid ning kloostreid, hävitati raamatuid ja kunstiteoseid. Selle kõrval kritiseeriti ka lääne mõtte- ja elulaadi. Kultuurirevolutsiooni teostamiseks loodi Rahvavabastusarmee kontrolli all spetsiaalsed hungveipingide (e koolinoortest ja üliõpilastest moodustatud punavalvurite) ja töölisnoortest moodustatud zaufanide salgad. HIINA Kultuurirevolutsiooni peamiseks tulemuseks oli Mao Zedongi absoluutse võimu kindlustumine, koos sise- ja välisriikliku autoriteedi saavutamisega. 1970.aastate alguses järk-järgult kultuurirevolutsioon vaibus. Selle tulemusena oli tapetud või nälga surnud 20-50 miljonit inimest (eriti kannatasid vähemusrahvused) ja
muutub vajaduseks, mille rahuldamine kujuneb sõltuvuseks. 14 3.4. Ennetustöö tulemuslikkus kanepitarbimisele noorte seas Hinnates ennetustöö tulemuslikkust koolide õpilaste seas ankeetküsitluse andmetele toetudes, peab uurimistöö autor nentima pigem negatiivse tulemuse saamist. Kanep on koolinoorte seas esmane ja levinuim illegaalne uimasti. 14-19-aastastest koolinoortest 50% protsenti väitsid, et uimastiennetustöö, ükskõik millisel kujul, ei ole nende kanepitarbimisele mõju avaldanud. 33% arvasid, et ennetustöö on mõjunud mõningal määral ja 17% täheldasid, et on mõjunud. Küsitluse vastustest selgub, et kodus on noortele uimastitest ja nende mõjust väga vähe räägitud, nimelt 43% vastanutest vastas, et mitte kunagi. 37% respondentidest vastasid, see on toimunud paaril korral
nüüd Priit Kuulberg ja löökpille Ivo Varts. Vokalist oli endiselt Alender. Ilmus N.Liidu ajaloo esimene heliplaat rokkmuusikas. Kolmas periood oli aastatel 1979-1983. Peamine muusika autor oli taas Rannap, sõnade koha pealt oli abiks Ott Arder, kes oskas noortepäraseid, lihtsaid ja vaimukaid värsse kirjutada. Lihtsuse poole liikus ka nende muusika, põhinedes nüüd valdavalt poprütmidel. Ansamblil kujunes enda, peamiselt koolinoortest koosnev, kuulajaskond. Samas oli repertuaaris ka tõsisemaid, sõnumiga laule. Kolmanda perioodi kokkuvõtteks sai LP, millel basskitarri mängib Tiit Haagma, löökpille Jaan Karp ning teised tegijad olid samad. (ibid: 142-143) Neljas periood oli aastatel 1984-1988. Tunnusteks muusikas olid uusromantiline tundetasand, väljendusjulgus ning püsiväärtusega teemade eelistamine. Kõik läbi käinud muusikud on Ruja loomingulisust mõjutanud
sajandivahetuse Eesti rahvuslikud tegelased sh. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts oma toetajatega. 3. sotsialistid – uusim ideoloogia, sotsialism, oli just Eestis populaarseks muutunud, mis lubas kiiresti lahendada kõik põletavad probleemid, vabastada töörahva igat liiku rõhumisest ja ebavõrdsusest ning luua uue õiglase maailmakorra. Toetajaskond koosnes vasttekkinud suurettevõtete tööliskonnast, suur-vene üliõpilastest ja koolinoortest. Uue mõtteviisina tuli Eesti poliitikasse sotsiaaldemokraatia , kelle toetajaskond oli enamasti vene üliõpilaste ja tööliste hulgas. Mihkel Martna – Sotsialismi ideede Eestisse tooja nn. Eesti sotsiaaldemokraatia isa. 20.saj. algus oli eesti rahvusliku liikumise taassünni aeg – nn. Tartu renessanss, kui ärkamisaegset rahvuslikku liikumist hakkasid vedama uued inimesed. Need uued Eesti liidrid jõuavad ära näha poliitiliste olude demokratiseerumise ja on loodava Eesti riigi juures
annaabi.ee 
