Eestimaa; Liivimaa; Saaremaa hertsokriigid. 5435Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks, näited? Parokk kunstistiil 1632 Tartu Ülikool või Kadrioru loss 4324Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mis eesmärgil rajati? Monofaktorid Lubi ja klaas tootlikus oli suurem. 43Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? 1632.a. asutati Tartu Ülikool ning asus Tallinnas ja Pärnus. Academia Gustaviana- Tartu Ülikool Gottfried Forselius- Asutas koolimeistrite seminari Reduktsioon- Mõisamaade riigistamine Vakuraamatud- Raamat, kus olid kirjas talupoegade kohustused. Johan Skyttel- Aitas kaasa Tartu Ülikooli asutamisel. 423Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? Õpetama hakati külakoolides ning 17.saj pandi alus Eesti kirjakeele uurimisele. 4325Nõiaprotsessid Rootsi ajal: keda süüdistati? Posijaid, rahvaarste, teisiti mõtlejaid. 4532Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal?
II. Forseliuse seminari asutamine III. Forseliuse selts IV. Forseliuse seltsi sümboolika V. Aabits VI. Kirjaviis VII.Forseliuse auks VIII.Kasutatud materjalid BENGT GOTTFRIED FORSELIUS • Sündis u 1660 Harju-Madise kihelkonnas – hukkus Läänemerel 16. 11.1688. • Lõpetas Tallinna gümnaasiumi ja õppis õigusteadust Wittenbergi ülikoolis. • Asus talurahvakoolis Risti kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. • 1684. aastal avas I Eesti koolimeistrite kooli - Forseliuse seminar. FORSELIUSE SEMINARI ASUTAMINE • Rajati B.G. Forseliuse poolt aastal 1684 Piiskopimõisa. • Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. • Õppis 160 poissi. Hiljem ligi 50 neist asusid tööle õpetajana. • Rajas nende abiga rahvakoole ja algatas koduõpetuse. • Seminaris õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja laulmist. • Kool lõpetas tegevuse1686. aastal. FORSELIUSE SELTS • 1986
Sisekaubandus 1.Sõbrakaubandus: Igal talupojal kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. 2.Väikelinnades kaupmeeste arvu ülempiir, leevendamaks kaupmeeste omavahelist konkurentsi. 3.Linnas vene kaupmeeste tegevus keelatud 4.Salakaubandus 6. Kultuur ja Haridus Rootsi aeg : 1.Joachin Jhering esimene eestikeelne aabits, kirikukaristuse süsteem. 2.Hermann Samson- luterliku fundamentalismi silmapaistvaim esindaja 3.Johann Fischer koolimeistrite õpetamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopmõisasse õpetajate seminar. 4.Bengt Gottfried Forselius korraldas Johann Fischeri Piiskopmõisas seminaril praktilist tööd Poola aeg: 1.Taastati Katoliku kiriku organisatsioon 2. Jesuiidid : Tartus tegutses jesuiitide gümnaasium ja tõlkide seminar. Jesuiitide kavatsuse kohaselt pidi Tartust saama keskus, kust katoliku usku levitataks ka Venemaale kuni Indiani välja. Tänapäeval ongi jesuiitide põhitegevus misjonitöö ja hariduse andmine
Venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes Reformide aluseks 1882-1883. aastal läbi viidud Manasseini revisjon Ümberkorraldused Ametisse uued kindralkubernerid S.Sahhovski, M.Zinovjev Tühistati balti erikord tühistati lõplikult (millal ja miks kehtestati) Asjajamiskeeleks vene keel Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolimeistrite vallandamine Aleksandrikool avati venekeelsena 1893. aastal venestati Tartu Ülikool jurjevinimeline venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster Eesti ühiskond venestamise tingimustes A.Grenzstein ,,Olevik" 1870. aastal loeti ,,Kalevipoega" EÜS 1884. aastal sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus Villem Reiman - karskusseltside tegevus 1888.aastal rahvaluule suurkogumine J
· Soodustavaks teguriks kroonutalupoegade positsiooni parandamine reduktsiooni tulemusena · Rootsi kirikuseadus(1686) eeldas, et köstrid õpetavad lapsi lugema · Probleemiks eesti keelt valdavate kirjaoskajatest köstrite puudus · Üksikud talurahvakoolid tegutsesid juba 17 saj keskpaiku Talurahvakoolid LM-l · K XI kiitis heaks superintendent J. Fischeri LM kooliolude parandamise kava(1675): 1. Tartu lähedal tegutses õpetajate seminar köstrite ja koolimeistrite koolitamiseks maapiirkondade talurahvakoolid jaoks(1684-86): - Juhtis Bengt Gottfried Forselius, kes sai Wittenbergist uusi pedagoogilisi rahvahariduse ideesid - Õpilasteks LM talupoegade pojad ja köstrid(kokku u 150) 2. Rahvakeelse õppekirjanduse avaldamine: - Forseliuse aabits eestlastele(1684, pole säilinud)
annaabi.ee 
