ainult 21-eluaastani. Ta küll ei jõudnud kirjutada palju luuletusi, kuid need vähesed olid oma aja, sisukuse, tunnete ja stiili poolest kaugel ees ajast ja tõstsid tunnustust ka muudes maailmariikides. Carl Robert Jakobson, Marie Under ja Juhan Smuul on kolm tuntud kirjaniku, kes kirjutas sõjast, sõjaveteranidest ja rõhutasid oma teostes, et inimesed on vaba rahvas. C.R.Jakobsoni tuntumad teosed on " Aabits" ja "Koolilugemik". Need kaks kogumiku on just eriti tähtsad Eestis, kuid tema teised teosed on tunnetud ka teistes maades. Ta saavutas oma edukuse 20-aastaga ja elas 41-aastaseks. Marie Under oli tuntud luuletaja ja on seda praeguseni. Tema kõrge eluiga (97a.) andis tal saavutada just selle, mida ta tahtis. Ta jõudis kirjutada kurvameelseid salme, armastusluulesid ja ka vapratest eesti sõduritest. Juhan Smuul seevastu alustas kirjutamist teisel maailmasõja päevil ja andis oma
Faehlmann mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmanni muistendite eesti keelde tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes. Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“, mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik. Seal tutvustas ta laulujumal Vanemuiset. . Samuti trükiti Faehlmani muistendeid kooliõpikutes. Tänu sellele sündis põlvkond inimesi kelle teadmisesse jäi Vanemuine jt kui eesti muistsed jumalad. 17. Kirjelda Fr. R. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia “panteoni” ning selgita, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Rahval polnud seesugust mütoloogiat, aga see omistati talle, rahva kõige ärksamad pead võtsid selle innustusega omaks, ja too nn
Faehlman mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmani muistenite eesti keele tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes. Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“, mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik. Seal tutvustas ta laulujumal Vanemuiset, äikesejumal Ukkot ja sõjajumal Taarat. Samuti trükiti Faehlmani muistendeid kooliõpikutes. Tänu sellele sündis põlvkond inimesi kelle teadmisesse jäi Vanemuine jt kui eesti muistsed jumalad. 12. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Taarast “vanade eestlaste” pea- või sõjajumal? Esimene Tharapita mainimine Henriku Liivima kroonikas, kus teda käsitletakse saarlaste „suure
Willmanni raamatus on valmid-jutud, mida eestikeelses eessõnas on soovitatud talurahvale lõbuks ning õpetuseks. Ilukirjandusliku osa järel on mõistatused. Ei järgi täielikult vana kirjaviisi reegleid. Vead eituses, objekti käändes. Pole järjekinde ühildumises, astmevahelduses. Mõjutusi saanud Karja murrakult. Friedrich Gustav Arvelius jätkas Hupeli ja piibli keelekasutust. "Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat", mille aluseks on Rochowi koolilugemik "Kinderfreund", kuhu on lisatud algupäraseid lugusi. Arvelius manitseb talupoegi kuulekad ja jumalakartlikud olema, seab eeskujuks aruka eluviisi. Raamatus on lugusid maailmaruumist, õpetusi maaharimisest, karjakasvatusest, õppimise kasust jm. Domineerib didaktiline hoiak ja manitsev laad. "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" (mugandatud tõlge) pakub majapidamis- ja tervishoiualaseid õpetuslugusid Johann Wilhelm Ludwig von Luce jätkas Hupeli ja piibli keelekasutust
Faehlmann mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmanni muistendite eesti keelde tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes. Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“, mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik. Seal tutvustas ta laulujumal Vanemuiset, äikesejumal Ukkot ja sõjajumal Taarat. Samuti trükiti Faehlmani muistendeid kooliõpikutes. Tänu sellele sündis põlvkond inimesi kelle teadmisesse jäi Vanemuine jt kui eesti muistsed jumalad. 20. Kirjelda Fr.R. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia “panteoni” ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Rahval polnud seesugust mütoloogiat, aga see omistati talle, rahva kõige
Rajasid aluse eestikeelse jutukirjanduse laiemaks arenguks. 18. sajandi teisel poolel rajas teed juba ilmaliku sisuga jutukirjandus. Abiks kalender, ajakiri. Esimese ilmaliku eestikeelse jutukogu tegijaks oli Saksamaalt pärit Johann Martin von Hehn, pole säilinud ning selle koht ka kirjandusprotsessis segane. Virumaalt pärit Tallinna gümnaasiumi professor Friedrich Gustav Arvelius (1753-1806) ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" (1782-1787, I-II), aluseks saksa koolilugemik, lisatud mõned algupärased jutud. Samuti majapidamise ja tervishoiualaseid nõuandeid pakkuv raamat ,,Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" (1790) Kuramaalt pärit Saaremaa Karja kiriku pastor Friedrich Wilhelm von Willmann (1746-1819) ,,Juttud ja Teggud" (1782). Willmann on oma õpetusosades kriitiline kõrgema seisuse suhtes, sõnastuselt lihtne, püüab eeskujuks sääda jumalakartlikku, usinat, kainelt kaalutlevat ja
annaabi.ee 
