8. Mida rahvuslik liikumine väärtustas? Rahvuslik liikumine väärtustas rahva minevikku ning vana rahvapärimust. 9. Nimeta rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid. ( 3 ) Missugune oli nende panus? Johann Voldemar Jannsen oli järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja, üldlaulupidude algataja, Eesti hümni sõnade autor, mõiste EESTLASED kinnistaja; Jakob Hurt oli vaimulik, rahvaluuleteadlane ja rahvusliku liikumise konservatiivse ( mõõduka) tiiva juht; Carl Robert Jakobson oli koolikirjanik, ajakirjanik ja rahvusliku liikumise radikaalse suuna juht. 10. Millal sündis eesti rahvuslik teater? Kes ja millega oli selle looja? 1870.a.sündis eesti rahvusteater. Lydia Koidula näidendiga ,, Saaremaa onupoeg ,, 11. Nimeta Fr. R. Kreutzwaldi peateosed. ,, Kalevipoeg ,, ,,Eestirahva ennemuistsed jutud ,, 12. Millal ja kus trükiti ,,Kalevipoja" esimene rahvaväljaanne? 1862 a. Kuopios Soomes. 13. Nimeta L. Koidula luulekogud. ,,Vainulilled,, ,,Emajõe ööbik I,, 14
1). Eesti rahvusliku liikumise üheks tähtsamaks pürgimuseks sai hariduse edendamine. 2). Rahvuslik liikumine väärtustas rahva minevikku ning vana rahvapärimust. 3). Rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid: Johann Voldemar Jannsen:oli järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja, üldlaulupeo algataja; Eesti hümni sõnade autor, mõiste eestlased kinnistaja; Jakob Hurt oli vaimulik, rahvaluule teadlane ja rahvusliku liikumise konservatiivse tiiva juht. 4). Carl Robert Jakobson oli koolikirjanik, ajakirjanik ja rahvusliku liikumise radikaalse suuna juht. 5). 1869.aastal toimus esimene üldlaulupidu. 6). 1870.aastal sündis eesti rahvusteater. 5). 1869.aastal toimus esimene üldlaulupidu. 6). 1870.aastal sündis eesti rahvusteater.
E. Bornhöhe ja A.Saali ajaloolised jutustused. E.Vilde rajas teed eesti kriitilisele realismile. Trükiti üsna rohkelt raamatuid võrreldes sajandi alguse ja keskpaigaga. Palju vaimulikku kirjandust. J. Pärn 19.sajandi lõpu viljakaim jutukirjanik, kunstiline tase polnud väga kõrge. Kasvatuse vahend. Esmakordselt otseselt ja kaudselt väljenduvad konkreetsed, ajajärgule ja eesti elule iseloomulikud nähtused ja ideed.,,Sina ei pea mitte varastama" J.Kunder koolikirjanik ja eesti lastekirjanduse teooria rajaja, teerajaja loodusõpetuse metoodikas, loodusõpetuse terminoloogia väljatöötaja, Esitab lastekrjanduse funktsioonid õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline; ja printsiibid eakohalisus ja temaatilisus1884 ,,Eesti muinasjutud" Lastejuttudes inimlik soojus ja heatahtlikkus.Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada. Friedrich Kuhlbars ilmaliku laulurepertuaari viimine koolidesse, lastelaulud + noodid. Tuntumad salmid: ,, Teele, teele kurekesed..
põllu osa maad ja istutas selle õunapuid täis. Lugu lõpeb sellega, et Laur ostis viimaks ka naabrimehe põllu ja talu ära. Sama lugu on ka Jakobsoni koolilugemiku teises osas ka teistes trükkides, kuid 1907. aasta väljaandes on teksti veidi muudetud. Kui enne teenis Laur oma kahe õunapuu õunte müügist kümnendal aastal 5 rubla, siis 1907. aasta raamatus juba 10 rubla. Õuntest saadavast rahalisest kasust on kirjutanud ka Carl Eduard Malm, 1837- 1901, luuletõlkija ja koolikirjanik, kelle teoses ,,Laulud ja Loud. Üks kooli- lugemise raamat" (Tallinn 1874) Jutustuses ,,Õunapuu" Vana-Villem jutustab lastelastele oma nooruspõlvest, mil naabrimees kinkis talle õunapuu ja see puu juba 100 rubla sisse toonud. Lugu on hiljem ilmunud ka 2007 ,,Vanades aabitsajuttudes." Jakobsoni ,,Kooli lugemise raamat. Esimene jagu" Tartu 1871 on jutustus ,,Ouna seemned." Lugu Marist ja tema vennast Widrikust, kes õpetas õele, et
Palju vaimulikku kirjandust. P. Undritz 1877 ,, Looduse lood lastele" J.M. Sommer 1889 ,,Kuldsed jõulu pähklid" J. Pärn 19.sajandi lõpu viljakaim jutukirjanik, kunstiline tase polnud väga kõrge. Kasvatuse vahend. Esmakordselt otseselt ja kaudselt väljenduvad konkreetsed, ajajärgule ja eesti elule iseloomulikud nähtused ja ideed. ,,Sina ei pea mitte varastama" ,,Virk Mart" ,, Kuri Samuel" J.Kunder koolikirjanik ja eesti lastekirjanduse teooria rajaja, teerajaja loodusõpetuse metoodikas, loodusõpetuse terminoloogia väljatöötaja, Esitab lastekrjanduse funktsioonid õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline; ja printsiibid eakohalisus ja temaatilisus 1885 ,, Kalevipoeg" proosajutustus 1884 ,,Eesti muinasjutud" Lastejuttudes inimlik soojus ja heatahtlikkus.Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada.
Enne seda eesti keeles teadmised Eesti ajaloost küllaltki napid ja katkendlikud. Asutada ,,Eesti Kirjanduse Selts", et luua ja levitada harivat kirjandust. Ajaloo toimkond . eesti ajaloo uurimine ja propageerimine, üle 1000 liikme, ka väljaspoolt Eestit inimesi. Ajaloo toimkond ka Eesti Vabariigi aastakümnetel, ülevaatlikum Eesti ajaloo kirjeldamine, tehti eeltööd aga suure teosed kirjutamiseni jõuti teistel oludel. Mihkel Kampmann (1867-1943) pedagoog, koolikirjanik ja kirjandusloolane. Püüdis kooliõpetusse tuua kodulugu, lähema ümbruse uurimist. Kirjandusloolasena on tal suured ideed. Eesti vanem ilukirjandus, ilmus 1908. Eesti kirjandusloo peajooned I-II, ilmus 1912-1913, III-IV ilmusid 1923-1936 ja Eesti ajaloo õpik 1919. Johan Kõpp (1974-1970) kiriku- ja haridustegelane. Villem Reimani noorem ameti- ja mõttekaaslane. Eesti Kirjanduse Selts (asut 1907), ajaloo toimkonnas juhtimine Kõppule
annaabi.ee 
