Jõgeva Gümnaasium JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Referaat Koostas: Kätri-Avelin Säärits 8.b klass Õpetaja: Jana Tiido Jõgeva 2012 JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Jannseni osa Eesti kirjanduse ajaloos seisab peamiselt selles, et ta aitas oma tegevusega talurahvas suurendada harjumust lugeda ajalehti ja raamatuid. Sammuti oli tal oluline koht kultuuriürituste alagatamises ja korraldamises. Kuid kõige olulisem on see, et ta läbi raamatute ja ürituste tõstis inimeste rahvuslikku eneseteadvust. Lapsepõlv Johann Voldemar Jannsen (Jaan Jensen) sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra vallas möldri pojana. Johanni isa suri, kui poiss oli 7-aastane, mistõttu pidi kirjanikuhakatis võõr...
kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas. Selleks oli aga vaja 1. emakeelset jumalateenistust, 2. emakeelset piiblit, 3. lugemisoskust. - Ümberkorraldused hariduses: 1) rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks kõigile olenemata seisusest ja soost. 2) õppemetoodika kohandamine lapse ealiste iseärasustega. M. Lutheri sulest ilmusid spetsiaalselt lastele kirjutatud, piltidega kaunistatud katekismused. Kogu koolikirjandus moderniseerus. 3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikooli reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti phiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. - rahvakoolid lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul - ladinakool seitse vaba kunsti alamaste - gümnaasium seitse vaba kunsti ülemaste
hinnang tõuseb. Nimelt oli teose mõtteks minu arvates, et kunstiga saab jäädvustada tõde, mis jääb. Bradley ise küll suri, aga tõde jäi. Seega jõuan järeldusele, et inimsed surevad ja vahetuvad, kunst, aga ei sure iial. 14 KASUTATUD ALLIKAD · ,,Must prints" tõlkinud Vilma Jürisalu Tallinn kirjastus ,,Eesti Raamat" 1980 · ,,Väike maailmakirjanike leksikon" ,,Virgela koolikirjandus 4" ,,Virgela" Tallinn 1999 Tiina Aunin, Lore Listra, Heli Mattisen · ,,20. sajandi väliskirjandus" Kirjastus ,,Valgus" Tallinn 1971 · http://www.cbc.ca/gfx/photos/murdochiris_cp_4931402.jpg · http://raamatud.pri.ee/files/products/must%20prints.jpg · http://www.varrak.ee/files/2/2859 15 LISA 1 Iris Murdoch Iris Murdoch "Must Prints" 16 LISA 2 17
Viimasel ajal on hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini kuulda, et noored ei taha tänapäeval lugeda, eelkõige ilukirjandust, kuigi inimesed loevad mitmel eesmärgil. Noored loevad uurimuste andmetel iga päev erinevaid tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Eestis peetakse loomulikuks seda, et lapsed loevad maailma- ja eesti kirjanduse tähtsamaid teoseid ning klassika juurde viivaks teeks on koolikirjandus. Kohustusliku kirjanduse vastu räägib aga see, et kui kodudes isegi on olemas väärtteoseid, siis need ei kõneta enam tänapäeva noort (Puksand, 2012). Astrid Aus (2006), kes on Tartu Kommertsgümnaasiumi õpetaja-metoodik, on oma artiklis öelnud, et klassikute lugemine on küll vajalik, kuid ta leiab, et alati ei ole vaja tervet teost läbi lugeda ning kohustuslikule kirjandusele lisaks peaks olema ka nn vaba lugemine, mille
Kirjanduskriitika: „Beiträges” ilmus 30+ saksakeelse kriitilise arvustust, 2 eestikeelset. Väärtuslikem on Masingu analüüs tolleaegse kirjanduse küündimatusest, paljastas selle alavääristava hoiaku rahva suhtes. Otto W. Masing on küll eestlane, ent saksastunud perest. Pastor Lüganusel, Viru-Nigulas, Äksis. Täiendas hoolega oma eesti k oskust. Teoloogilis-ratsionalistlik mõtteviis, mõistis pietismi hukka. Toetas sisukama kirjavara soetamist. Koolikirjandus! Tõi kasutusele õ-tähe, laen- ja uudissõnu. Rahvakeelelähedus. Tõlkis eesti keelde Liivimaa talurahva seaduse. Mõistis hukka Petersoni luulekeele, sest too ei tundvat keelt ja luulevorm tundus Masingule kohatu. Põlgas rahvaluulet. Kalendrikirjanik („Marahwa Kalender“ on rahvavalgustuslik tegevus, kus tõi esile probleeme ja 8 pakkus lahendusi). Võitles ühtse põhjaeestikeele eest
annaabi.ee 
