väärtusi pidevalt. Kooli sisekorraeeskirjad on tänapäeval liialt kergeks muutunud ja erinevates koolides ka erinevad, ning ei ole võrreldavad erinevate ühiskonna kordadega Eesti minevikust. Leian, et meie Arte gümnaasiumi reeglid on täna kõigile mõistetavad ja loodan, et ka kõik seda meie koolis oskavad hinnata ja luua kooli ühistunnet. Kuid reeglite õppimine ja piiride tundmine saab alguse kodust ja sealt kandub see edasi koolikeskkonda. Arvan, et meie kodud peavad enam oma lastega tööd tegema, et kooli sisekorraeeskirju ei peakski tulevikus olema, kuna kõik oskavad ka koolis kenasti käituda.
oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 09.09.2011) ja vaatluse käigus sain sellele kinnitust. Sooritatud lapsevaatlus näitab ka, kui oluline on kasvukeskkond lapse arengu toetamisel. Seda kinnitab ka Brofenbrenneri bioökoloogiline teooria, mille sõnul õpib laps kõigepealt tundma kodu ja lähedasi, seejärel lasteasutuse või koolikeskkonda ning siis ühiskonda laiemalt protsessina (Kivi jt. 2005: 26-27). Kui vaadeldud lapse ema ei kasutaks mobiiltelefoni palju või see peres lihtsalt puuduks, jääks lapsel teadmine selle olemuse ja kasutamise kohta saamata, samuti ei oskaks ta hiljem võib-olla ilmekalt telefoniga rääkida. On ka võimalus, et laps näeks telefoni alles lasteaias või tänaval, mis on hoopis teised keskkonnad. Lisaks saan
teadmised omandanud eelmise sajandi lõpul või selle sajandi alguses." (Kuustik, 2014 ) Õpetajate konsulteerimine on sisuliselt nõustamine kuid ta asub teraapiast kaugemal. Koolipõhine konsulteerimin peaks olema koolide tugiteenuste tulevik. Koolis konsulteerivad koolispetsialistid ja lisaks on loodud kompetentsikeskused (õppenõustamiskeskused). Kui kohapealsest nõus jääb väheks, läheb spetsialist keskusest koolikeskkonda ja seal abistab. Tallinnas on 2009-2014 tegutsenud õppenõustamiskeskust, seda tööd jätkab Rajaleidja keskus. Õpetaja nõustamine sisaldab ka "empowerment"-i: jõustamine, kannustamine, võimestamine, et anda õpetajale jõudu, võimsust, väge. Selle eesmärk on, et õpetaja suudaks ja julgeks ise tegutseda, fookuses on ikkagi abivajav laps. Jõustamise põhimõtteks on võimaluse pakkumine õpetajale ja see on vabatahtlik ning erapooletu nagu nõustamised ikka.
õppe omavahelist sidumist järgmiselt: “Kultuuriasutustel on hariduslike programmide ja tegevuste elluviimisel oluline roll formaalse hariduse mitmekesistamisel ja rikastamisel, mistõttu peab riik oluliseks kultuuriasutuste kaasamist õppekavade ettevalmistamisel ja täitmisel.” (Samas, 2) Ka elukestva õppe strateegia 2020 toetab eelnevat, kirjeldades, et oluline on luua koostöövormid, mis hõlmab huvihariduse lõimimist formaalharidusega ning õppetöö läbiviimist väljaspool koolikeskkonda sh kultuuriasutustes. (Eesti elukestva… 2014: 8) Ma ei saa nõustuda, et huvihariduse õppekava koostamisel kaasatakse kultuurikorraldajaid, raamatukogu hoidjaid, muuseumi töötajaid jne. vaid koostöö toimub pelgalt, kas asutuse külastamise või ruumide rentimise näol. Samuti tegutsevad eelnimetatud kultuuriasutused 2
Laps vanuses 4-6 a areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks – küsimusi ja saadavate vastuste kvaliteet määratleb paljuski lapse arengu. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Sisenemine koolikeskkonda annab võimaluse arendada suhteid eakaaslastega, tekivad sõbrad või vaenlased. Väga oluline lapse arengus selles eas on mängul (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn. poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). ( Anu Leuska, Arengupsühholoogia 2010) Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti:
annaabi.ee 
