Lennart Meri kõne 1997 Vabariigi President Hugo Treffneri ausamba avamisel Tartus 25. mail 1997 25.05.1997 Armas Trefoonia pere! Oleme avamas ausammast Hugo Treffnerile - õpetajale ja koolijuhile. Kooliõpetajale püstitab ausamba tema õpilane. See ausammas ei pea olema kivist, puust ega rauast. Iga õpetaja ausambaks on tema Õpilane, selle õpilase eneseteostus. Õpetajale püstitatud ausamba tugevuse ja kõrguse määrab Õpilase tegu. Määrab selle, kui kaugele sammas paistab. Ja pole kahtlust, et see ilmasammas siin paistab üle kogu me maa. Tegelikult tunneme seda "sammast" Hugo Treffnerile juba ammu: kaugelt enne selle
Kui jäädakse olukorda, kus süsteemset täienduskoolitust riikliku õppekava või mõne muu reformi rakendamiseks ei kavandata, peaks sellele vähemalt kooli tasandil mõtlema hakkama. Väga vähestel õpetajatel on isiklik erialaraamatukogu. Seda enam on vaja püüda kooli raamatukokku koondada infot ainedidaktika, õpipsühholoogia, koolikorralduse jt valdkondade kohta. Kindlasti loeksid õpetajad erialakirjandust rohkem, kui nt netiaadressid oleksid kättesaadavaks tehtud. Koolijuhile on selline analüüs vältimatult vajalik kooli käsutuses oleva raha otstarbekaks planeerimiseks ning meeskonnatöö arendamiseks kõigi õpetajate, raamatukogutöötajate, lastevanemate jt osavõtul. Tahavad ju kõik olla hästi informeeritud õpilastele hea õpikeskkonna ning õpetajale meeldiva töökeskkonna loomise võimalustest. 10. Toote elutsükli analüüs sihtgruppides Pidevalt pealekasvav ilukirjandus nõuab täiendamist, samuti uute ja asjakohasemate õpikute murtsemine
Süvaõpe - süvendatud õpetamine toimub lisatundide kaudu. Lisatunnid võimaldavad klassi- või aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks. Tagasiside on protsessi karakteristik, ülevaade sellest, kuidas püstitatud eesmärgid on saavutatud, mis on õnnestunud, mis vajab tõhustamist. Tagasisidet ei anta, vaid võimaldatakse õpilasele, õpetajale, lapsevanemale, koolijuhile, õppevahendite autoritele jne. Tagasisidet ei saada, vaid selleks kogutakse andmeid, saadud vastuste alusel peab inimene ise tegema järeldused. Teave informatsioon. Teavik infot kandev objekt raamatukogus nt trükis, foto, elektrooniline teavik jne. Täiendusõpe - erineva pikkusega kursused erialase või ametialase pädevuse tõstmiseks ning huvialakoolitused, koolitusseminarid, õppepäevad, arenguprogrammid, e-õpe, suveülikooli ja
Sage ning õige tuulutamine vähendab mikroorganisme ja tolmu õhus 3–5 korda ning võimaldab alandada paljude infektsioon-, allergiliste jt haiguste levikut. Koolitervishoiu ülesanne on pöörata tähelepanu koolikeskkonnale, et ka allergiline laps võiks seal turvaliselt õppida. Iga koolidirektori ja omavalitsusjuhi vastutada on, et koolid vastaksid tervisekaitsenormidele ja ei kahjustaks laste tervist. Kooli tervishoiutöötaja koos kooli tervisenõukoguga on koolijuhile abiks keskkonna hindamisel ning kõrvalekallete kaotamisel. Koolilaste terviskäitumine Mitme uurimistöö tulemustest selgub, et Eesti koolilaste sagedasemad terviseriskid on ebatervislik toitumine, vähene liikumine, riskialdis seksuaalkäitumine, legaalsete ja illegaalsete uimastite tarbimine. Lähtuvalt kehalise aktiivsuse mõjust tervisele on Ameerika Spordimeditsiini Assotsiatsioon ja mitmed teised rahvatervise organisatsioonid esitanud soovituse optimaalseks kehaliseks aktiivsuseks
5. Kes juhib praegu Eesti Vabariiki? 6. Millise haldusalaga tegeleb meie riigis sotsiaalminister? 7. Kes juhib praegu Ühendatud Kuningriiki? 8. Eeloleval sügisel on Eestis munitsipaalvalimised? Kuhu me oma saadikuid valime? 9. Kes on praegu Tallinna linnapea? Millist erakonda ta esindab? 10. Millistes Euroopa riikides on riigipeaks (mitte riigi juhiks) monarh? 11. Kust pärinevad sõnad keiser ja tsaar? Milline vahe nendel kahel sõnal on? 12. Milline tiitel sobiks meie koolijuhile enim: strateeg, diktaator, türann, absoluutne monarh, valgustatud monarh, vetoõigusega president? V TOTALITAARSED REZIIMID Kapitalistliku ühiskonna suurimaks puuduseks on see, et ta sünnitab ülirikaste kapitalistide kihi (5-10% elanikest) ja see kiht erineb vähe kunagisest aadlist. Kui aadlikud said oma eelised kätte tänu päritolule, saavad suurkapitalistid e. magnaadid (ka oligarhid) osta eeliseid oma kapitali e rahaga.
8. Milline erakond võiks olla neil valimistel edukaim? Millega põhjendad selle erakonna edu? 9. Millise erakonna poolt hääletaksid (või hääletad) sina? Põhjenda! 10. Kes on praegu Tallinna linnapea? Millist erakonda ta esindab? 11. Millistes Euroopa riikides on riigipeaks (mitte riigi juhiks) monarh? 12. Kust pärinevad sõnad keiser ja tsaar? Milline vahe nendel kahel sõnal on? Milline vahe on sõnadel kuningriik (le royaume) ja keisririik (l'empire)? 13. Milline tiitel sobiks meie koolijuhile enim: strateeg, diktaator, türann, absoluutne monarh, valgustatud monarh, vetoõigusega president, suspensiivse õigusega president? 14. Kas meie president saab Riigikogu ehk parlamendi laiali saata? Põhjenda. 15. Kas Prantsusmaal on praegu parem- või vasakpoolne valitsus? Kuidas nimetatakse praegust poliitilist reziimi Prantsusmaal? Kes on selle reziimi aluspanija? Kes juhib hetkel Prantsusmaad?