põhjalikku renoveerimist. 2013. aastal alanud ja ligi 9 milj eurot maksva läinud ehitustööde käigus lammutati kooli territooriumil paiknenud vanad õppetöökojad ja nende asemele rajati uus kahekorruseline praktikahoone. Lisaks kaasajastati täielikult kooli peahoone. Uue praktikamaja arhitekt on Veiko Tein. Uue praktikamaja ja peahoone projekteeris Sirkel ja Mall OÜ, ehitustöid teostas Bauschmidt OÜ. 2014 aasta novembris alustati õppetööd uues renoveeritud koolihoonete kompleksis. Kompleks koosneb Tallinna Ehituskooli peahoonest, praktikahoonest ja kolmest ühekorruselisest õppehallist. Pärnu maanteega külgnev Ehituskooli peahoone on kolme maapealse ja ühe maa-aluse korrusega. praktikamaja koosneb kahest maapealsest ja ühest keldrikorrusest. Kasutusalane pind on 3295,0 m² , mida on tunduvalt rohkem kui vanas kompleksis. Peahoone välisfassaadi üldmulje pärast uuenduskuuri on lihtne. Kasutatud on
1739anti Liivimaal välja koolikohustuskorraldus, kõik talulapsed, alates 712 aastani pidid käima koolis või õppima regulaarselt kodus, käiri pidevalt kontrollimas. Kool asus tavaliselt taluhoones ja tegutses novembrist aprillini, kui välistöid oli vähem. Õpiti aabitsast, katekismusest ja lauluraamatust. 1765Liivimaa koolipatent, mida toetas Geroge Browneigasse suuremasse mõisa (alates 5st adramaast), tuli asutatada kool. Esmakordselt seati nõuded ka koolihoonete, majal peab olema aken, ahi ja korsten. Mõisnike suhtumine jäi negatiivseks, talupoja koht pidi olema põllul ja selleks ei olnud haridust vaja. Siiski oli talupoegade lugemisoskus 18.saj. lõpuks umbes 60%. Kirjutada oskasid vähesed. Kõige rohkem oli talurahva kasu liivimaal, kõige vähem Saaremaal. 18. saj. lõpul tabas koolivõrgu arengut kriis, talupoegade majanduslik olukord halvenes tunduvalt, oli palju ikaldusaastaid ja suur hulk koole suleti. Kirjandus
vahendeid ja frontaalselt tööd. Ta juhendas 6B klassi. Klassis oli 26 õpilast: 12 tütarlast ja 14 poeglast. Klass oli distsiplineeritud ja aktiivne. Aktiivsuse eesotsas oli klassi parim õpilane Toom Õunapuu, kes on hetkel eesti keele professor. Õpilased olid iseseisvad. Nii jätkus Helvi töö Põltsamaa Keskkoolis. 10 4.4. Mälestused koolielust Kui Helvi meenutab koolielu, meenuvad talle mitmed ilusad sündmused: uute koolihoonete avamine, tarkusepäev, viimane koolipäev, õpetajate juubelid, Helvi 50. juubel, mida pidasid kolleegid kõige ilusamaks. 55 sünnipäeva üllatus-kogunemine Lille tänava koolimaja saalis.Õpetajate peod, kus humoorikate etteastetega esinesid õpetajad Ivi ja Tõnu Tuvike jt. Kooli atmosfääri kujundajateks olid direktor Kalju Teras, võimekad õppealajuhatajad eri aegadel G.Karu, A.Tuula, A.Roosipõld, L.Troost ja töötahteline õpetajate kollektiiv.
1695-1697 Suur näljahäda kuningale. 12/09/1700 venelased alustavad Narva piiramist Algas Forseliuse juhtimisel koolmeistrite väljaõpetamine, selleks loodi 19/11/1700 Rootsi väed Karl XII juhtimisel purustavad Vene Tartusse seminar. Algas koolihoonete ehitamine (seaduse järgi igasse väed Narva all kihelkonda). 1632 avati Tartu Ülikool. 14/07/1704 venelaste kätte langeb Narva Stahl koostas eesti keele grammatika (mis aga ei järginud foneetilist 29/09/1710 Tallinn kapituleerub, venelaste ülemvõim kogu kirjaviisi), Hornungi grammatika oli juba arusaadavam. Eesti Eestis. ajakirjanduse algus
juures nad kostil olid ning mis väärtuses õpikuid ja riideid osteti. Samuti on osade poiste kohta kirjeid, mis sai nendest peale õpinguid. Sõja aastadel põgenesid paljud õpilased institutsioonist ning ei soovinud kirikuõpetajateks õppida. Arveraamatu sissekanded lõppevad 1603. aasta aprillis. Alates 1582. aastast ei kasutatud vaeste koolipoiste rahalisi vahendeid Oleviste kihelkonnas enam ainult õpilaste hooldamiseks, vaid peamiselt kiriku- ja koolihoonete remondiks. Järelikult olid kooli- ja kirikumajad nii räsitud, et nende korrashoiuks oldi sunnitud otsima uusi vahendeid ning neid leiti vaeste õpilaste heaks laekunud summadest. Vaeste õpilaste hoolekanne fikseeriti ühislaeka ülesandeks. Vaeste koolipoiste institutsioon lakkas eksisteerimast kui iseseisev hoolekandevorm. Vaeste eestlastest koolipoiste hooldamine oli vähenenud ning poiste finantseerimine linna huviorbiidist väljas- luterlus oli täielikult võitnud. 1621
150) 2. Rahvakeelse õppekirjanduse avaldamine: - Forseliuse aabits eestlastele(1684, pole säilinud) 3. Talurahvakoolide asutamine: vajalik raha saadi reduktsiooni tulemusena Talurahvakoolid Liivi- ja Eestimaal A. Kuninga korraldus asutada LM-le talurahvakool iga kiriku juurde (1686) B. Aadli(mõisad) sunniti talurahvakoole toetama koolihoonete ehitamise näol · 1688 LM mandri Eesti osas oli 38 talurahvakooli ja 900 õpilast · Forselius käis kahe õpilasega Stockholmis nende oskusi demonstreerimas ja uuesti 1688, mil tagasiteel hukkus · 1688 oli Eestimaal 11 talurahvakooli ja 200 õpilast · 1689 andis kuningas korralduse asutada Eestimaa igasse kihelkonda talurahvakool ja aadel pidi ehitamist toetama: - Koolide asutamine edenes kehvemini kui LM-l
annaabi.ee 
