Poisid ja tüdrukud on erinevad ja nad õpivad ka erinevalt. Õppimise näol on tegemist keerulise psüühilise protsessiga, mida on püütud aegade jooksul korduvalt seletada. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiseks keskkonnaga. Õppimise edukust mõjutavad väga tugevasti lapse varase arengu tingimused (alates esimestest elupäevadest). Paari viimase aastakümne uuringud maailmas on tõestanud, et just koolieelsetel aastatel luuakse vundament lapse edasiseks arenguks. Alates 11. 12. eluaastast toimub lapse õppimises oluline murrang laps hakkab mõtlema abstraktselt, peegeldades maailmas toimuvat üldistavalt. Ta suudab püstitada hüpoteese. Õppimise eesmärk ei saa olla ainult teadmiste ja oskuste omandamine, kuigi see on laialt levinud lähenemine. Teadmisi ja oskusi õpitakse eelkõige selleks, et ise muutuda arukamaks, tegutseda tulemuslikumalt ja ökonoomsemalt, olla
Väga palju mõjutab arengut jäljendamise nähtus ehk looduse poolt kaasa antud vajadus jäljendada vanemaid ja oma liigi autoritaarsemaid esindajaid. Emakeelne kool on õpetamisel erilise tähtsusega, sest õppimisel on oluline mõisteline külg. Just emakeele nüansiline rikkus võimaldab meil õppida sügavuti. Eestis on kahjuks üle tähtustatud õppimisega seotud pärilikkuse tegurid, mis pole meie poolt mõjutatavad. Siiski on uuringud tõestanud, et just koolieelsetel aastatel luuakse vundament lapse edasiseks arenguks. Õppimise eesmärk ei saa olla ainult teadmiste ja oskuste omandamine, kuigi see on just laialt levinud lähenemine. Rohkem peaks mõtlema sellele, et ise muutuda arukamaks. Kindlasti tuleks panna laps asutusse, kus kasvatajad tema arendamisega tegelevad. Uuringud on näidanud, et need, kes on ühe aastaselt lastesõime pandud on edukamad kui need, kes on kodus kasvatatud. Tihti pole lihtsalt vanematel aega oma lapsega nii palju tegeleda
Lugude jutustamine aitab lapsel oma ideid vormida, mängeldes erinevaid mõtteid katsetada ja avastada ning õppida mõistma ka teiste inimeste vaatenurki. 3. Eluaastaks suudavad lapsed jutustada suhteliselt ladusalt lugusid, millel on algus, temaarendus, haripunkt ja lõpp. 6.või 7.eluaastaks on enamik lastest alustanud lugemis- ja kirjutamisoskuste omandamisega. Kehva lugemisoskusega laps ei ole tõenäoliselt koolieelsetel aastatel omandanud oskust eristada kõnehäälikuid. Düsleksia on häire, mis esineb lastel, kes koolikogemusest hoolimata ei suuda omandada emakeele lugemis-, kirjutamis- ja hääldamisoskusi, mis on vastavuses nende intellektuaalsete võimetega. Lapse keele arengut käsitlevad väitlused keskenduvad eelkõige bioloogilistele ja kognitiivsetele teooriatele. Hilisem, alternatiivne
teiste lastega kohtuda ning iseseisvamaks saada. Peale selle korraldatakse iga paev erinevaid vaheajaüritusi, mis tagavad laste aja sisustamise ja meelelahutuse ka siis, kui koolitunde ei toimu. Selliste ürituste kohta saate harilikult teavet kohalikust erikoolist voi sotsiaalosakonnast. Varane arendusravi ja koolieelikute rühmad Viimase kümne aasta jooksul on oluliselt suurenenud huvi väikelaste ja laste koolieelsetel aastatel toimuva arengu vastu. Varases lapsepõlves aset leidvatele õpitegevustele pööratakse senisest rohkem tähelepanu. Haridustootajad on hakanud väikelastele rohkem tahelepanu poorama ja paljud koolieelsed lasteasutused keskenduvad senisest rohkem laste õpitegevustele. Koolitajad, füsioterapeudid, tööterapeudid ja kõneterapeudid on samuti hakanud vaimupuudega koolieelikutele rohkem tähelepanu pöörama. Erilise tähelepanu keskpunktis on Downi
indiviidide hulgas oli märgatavalt vähem arreteerimisi (eksperimentaalgrupis registreeriti 7%-l indiviididest viis või enam arreteerimist võrreldes 35% kontrollgrupiga). Eksperimentaalgrupi tööga hõivatuse näitajad olid oluliselt kõrgemad. 27. eluaastaks oli 71%programmi läbinud lastest keskharidusega, võrreldes 54% kontrollgrupi indiviididega. IQ oli kõrgem programmi läbinute lastel varases lapseeas,kuid niisugused erinevused kadusid noorukieaks. Tulemused näitavad, et koolieelsetel interventsioonidel on positiivne efekt riskilaste hilisema õigusvastase käitumise suhtes. Efekt tuleneb sellest, et lapsed on tänu niisuguste programmide läbimisele koolis edukamad ja õpetajad suhtuvad neisse paremini. Samuti mängis rolli pedagoogide ja vanemate parem omavaheline koostöö. Edukad programmid on aidanud riskilastel parandada nende koolikäitumist,õpetajate ja klassikaaslastega läbisaamist. Samuti
annaabi.ee 
