idee autor ja üks stsenariste aastal 1976. Koos Meeta Terriga (1955. aastal) kirjutas Eva Lootsar raamatu "Kasvatustöö segarühmalises lasteaias". 1960. aastatel alustas ta albumite koostamist, milles õpetatakse lapsi koos vanematega meisterdama. Ilmusid albumid "Rebime ja lõikame", "Voldime" jt. 5 Kokkuvõte Eva Lootsari panus Eesti koolieelsesse kasvatusse on siiani väga väärikas. Tema pedagoogilise pärandi keskmes asus mõistmine, et lapse kasvatamisel tuleb arvesse võtta tema individuaalset eripära, väärtustada mängu kui lapse elu peamist sisu, toetada tema loovvõime-te arengut, teadvustada kasvataja eeskuju ja tema isiksuse määravat rolli. 6 Kasutatud kirjandus http://www.koolielu.ee/pages.php/011006,18042 http://www.tlu.ee/
Kui lapsele tuleb tema erivajadusest lähtuvalt kohandada väga ulatuslikke kasvukeskkonna muutusi ja ta vajab väga palju erinevaid rehabilitatsiooniteenuseid siis võib lapsevanem pöörduda kohaliku nõustamiskomisjoni poole ning paluda abi. Siit edasi võib kirjeldada erinevaid arendusvõimalusi, mida on võimalik pakkuda erivajadustega lastele koolieelse lasteasutuse näol. Võimalus on erivajadusega laps kaasata koolieelsesse lasteasutusse kas tavarühmas, erirühmas või sobitusrühmas. Millisesse rühma laps sobiks, annab soovitusi nõustamiskomisjon, kelle pädevuses on ka kohalikku omavalitsust teavitada vajadusest vastavad rühmad luua/avada (Häidkind, Kuusik, 2009). Kaasava hariduse valguses on palju erinevaid arvamusi ühiskonnas, kas erivajadusega laste õige arendamine peaks toimuma tavarühmas või siiski nende vajadustele vastavalt kohandatud rühmades – eri- ja sobitusrühmades
liikumisõpetuses väga tavapärane. Liikumismängude käigus on võimalik edukalt lahendada ka staadiumis #Lapse rühi regulaarne jälgimine ning arengu suunamine ja toetamine kehaliste mitmesuguste teiste ainevaldkondade ülesandeid. Näiteks: kõne – ja sõrmemängud, laulmine ja harjutustega on eriti oluline eelkoolieas, sest rühi kujunemine langeb põhiliselt koolieelsesse perioodi. 32. MIS PÕHJUSTAB RÜHIVIGADE ARENGUT? Struktuursed rühivead võivad olla kaasasündinud rütmitunnetus, matemaatika ja arvutamine, keskkond ja ohutus, liiklus jne. 22. MILLISEID KEHALISI VÕIMEID ON VÕIMALIK LÄBI MÄNGUDE ARENDADA? Osavust või omandatud. 1
ISCED 0 - pre-primary - koolieelne haridus ISCED 1 - primary - algharidus ISCED 2 - lower secondary general/vocational - keskhariduse noorem aste ISCED 3 - upper secondary keskhariduse vanem aste ISCED 4 - post-secondary non-tertiary - kutseharidus ISCED 5A tertiary* ülikooliharidus ISCED 5B - tertiary kutsekõrgharidus ISCED 6 - tertiary ülikooliharidus doktoriõppe tasandil * kolmanda taseme haridus Koolieelne haridus Euroopas Keskmine vanus koolieelsesse lasteasutusse saabumisel 3/4 Paljudes riikides ei kuulu formaalhariduse struktuuri, koolieelset haridust ei reguleeri ega korralda haridusministeerium (Taani, Saksamaa, Austria, Soome, Norra). Reas riikides vabatahtlikud (Iirimaa, Holland) või kohustuslikud (Ungari, Luksemburg) kooliks Ettevalmistusprogrammid ISCED 1-2 Kohustuslik (compulsory) haridus Kohustusliku kooliea algus: 4-5 aastaselt: IE, MT, NL, UK, LV 6-aastaselt: BE, CZ, DE, FR, IT, LT, HU, IS, NO 7-aastaselt: DK, EE, FI, SE
4. Eakaaslastega suhte tähtsus. Eakaaslaste roll laste arengus on väga oluline, kuna kaaslased on lapsega enamasti üheealised ning samal arengutasemel. Mängides toimub suhtlemine võrdsega ja see omab olulist osa elus läbilöömisel. Eakaaslased on suhtlemisoskuste tasemelt sarnased ja neil on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised. Koos mängides ja tegutsedes tekib olukordi, kus lapsed peavad lahendama tekkinud probleeme ja lahendama need. Koolieelsesse ikka jääb lapse sotsiaalse tundlikkuse aeg ja sel ajal vajab laps teiste lastega suhtlemist. Sotsiaalsed oskused annavad lapsele võime saada hästi hakkama erinevates olukordades. Mängides on suhtlemine eakaaslastega eriti intensiivne ja selle baasil arenevadki sotsiaalsed oskused. Kui lapse käitumine on häiritud ja sotsiaalsed oskused nõrgad, ei soovi kaaslased temaga koos olla. Kahjustada võib saada lapse sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Et seda vältida, peab laps
toimemehhanismid on siin erinevad. Teadmine enesest ja suhtumine enesesse saavutatakse erinevates suhtlussfäärides erineval viisil. Suhetes täiskasvanuga on laps vastuvõtja, siin toimib täiskasvanu suur autoriteet, mis ei võimalda lapsel end temaga võrrelda. Kui maimik toetub oma enesehinnangu loomisel vahetult täiskasvanu hinnangule, siis kujuneb tal oma isiku ainukordse, absoluutse väärtuse tunne. Varase enesehinnangu iseärasuseks ongi tema absoluutne iseloom. Koolieelsesse ikka jõudmisel toimub lapse enesehinnangus oluline transformatsioon - ta kaotab oma absoluutse iseloomu ja ehitub nüüd võrdlemise või vastandamise alusel eakaaslasega. Laps võrdleb end, oma toiminguid, oma tegevuse produkte eakaaslasega. Et õppida õigesti hindama ennast, peab laps algul õppima hindama teisi inimesi. Oskuse võrrelda end teistega omandab laps vanemas eelkoolieas ja see on õige enesehinnangu aluseks.
kätt surumisel kasuta sellist jõudu, et rinnak liiguks sissepoole 1-2 cm ja väikelapsel 2-3 cm 35. Õige rühi kujundamine. Rüht- kehahoid-harjumuslik kehaasend rahulolekus, istumisel, liikumisel. Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, areneb lapse füüsilise arengu protsessis, sõltudes skeleti seisundist, närvi-ja lihassüsteemist, eluolustikulistest tingimustest ja üldisese füüsilisest arengust. Rühi kujunemine langeb põhiliselt koolieelsesse perioodi. Et tagada kehahoiu nn. koolivalmidus, peab laps aktiivselt liikuma iga päev vähemalt 60 min. Kõige tähtsam on rahuldada laste liikumissoovi mängimisega. Liikumismängudest soovitatakse mänge tasakaalu, koordinatsiooni ja rütmitunde arendamiseks. Rühi arengu seisukohalt tuleb oluliseks pidada ka üldarendavaid ja spetsiaalselt valitud võimlemisharjutusi, et suunata teadlikult kehatüve lihaste arengut. Sellise kehalise tegevusega arenevad liigutuslikud oskused ja kehalised
annaabi.ee 
