Lapse elamuste peamiseks allikaks on tema suhted teiste inimestega. Kui ümbritsevad suhtuvad lapsesse hellalt on tema suhtes tähelepanelikud, siis lapsel on kindlus- ja kaitstustunne, - ja ta on emotsionaalse heaolu seisundis, mis soodustab isiksuse normaalset arengut. Koolieelik tunneb armastust ja õrnust lähedaste vastu, ilmutab nende suhtes hoolitsust ja kaastunnet ning hämmingut ja viha nende vastu, kes lapsele lähedasi solvavad. Koolieelikule on üsna iseloomulik armukadedus, kui ta tunneb, et teine laps saab suurema tähelepanu osaliseks. Kaastunnet tunneb laps nii lähedaste inimeste kui ilukirjanduse kangelaste vastu. Tundmused, mida laps läbi elab juttu kuulates või etendust jälgides, muudavad ta sündmuste aktiivseks kaasosaliseks. Ta püüab sekkuda sündmuste käiku - aidata positiivset kangelast või hävitada kurja. Eriline koht lapse tundmuste seas on tugevatel hirmuelamustel
lastega. Vanema rühma tüdrukud olid väga aktiivsed julged ja kaasasid oma lauamängudesse alati ka mind.Eriti meelepärane oli neile see,kui ma neilt midagi küsisin ja nad said mulle oma mängudes õpetusi ja näpunäiteid jagada. Paar last on ka sellised, kes mängivad pigem omaette kui teistega.. Poiste puhul oli märgata,et eelistavad mängida just tehnika ja ehitusega seotud mänge, mis tuleneb arvatavasti isa eeskujust ja kodus nähtust. Ühele koolieelikule meeldib omaette mängida sõjamänge,mis arvatavasti tuleb kodus videomängude mängimisest ja filmide vaatamisest. )Huvitav on ka see,et ta vahepeal kõnnib mööda, jälgib ja vaatab otse silma,midagi lausumata ning läheb siis jälle üksinda luurele. Õues olles on märgata,et vahepeal mängib üksinda,siis läheb räägib vahepeal teiste lastega, siis räägib omaette midagi , niimoodi korduvalt ja päevad läbi. Jutupoolest ja õppimise koha pealt on aga suhteliselt tark ja aktiivne
lastele mõeldud asutused, s.o huviringid, lastekeskused, spordikoolid jne. Väärtus ja tegevussüsteem, mida lapsed ise endi hulgas arendavad: lastemängud jne. 3. Lastekirjanduse didaktilisus. Aabitsad (Loengust) Võimalikud žanrid: valm, aabitsajutt, naljakas piltjutustus... Aabitsa funktsioonid: - õpikud, mis kinnitatakse koolis kasutamiseks - vabaks lugemiseks ja mõttemänguks - erinevas vanuses laste arendamiseks: vahe on väikelapsele, koolieelikule, koolilapsele suunatud aabitsal Sisaldasid: tähestik, veerimissilbid, katekismuse lähendatud tekstid, numbrid ja korrutustabelid, mõnel juhul kirikulaulud. Uusim suund aabitsa arengus rõhutab visuaalsust arvutiprogrammide abil. Väärtused aabitsas: perekondlikud (kodu, kaasa, lapsed) (?) Vanimad aabitsad: - esimesed tekstid ilmusid 16. saj lõpul - vanimad säilinud eestikeelsed aabitsad pärinevad 17. saj lõpust, s.o 1692 ja 1698
5 türann, kes kontrollib pereelu. Suur tähelepanu võib panna last teisi inimesi umbusaldama ning ta ei lase endale ligi kedagi. Inimese üheks peamiseks vajaduseks on vajadus kokku kuuluda. See vajadus on nii tugev, et lapsed kiinduvad oma hooldajatesse, ükskõik milline on neile osaks saav hoolitsus. Head vanemad mõistavad seda, nii hoiduvad nad vastsündinud lähedusse, aga annavad rohkem vabadust suuremale lapsele ja koolieelikule. Laps õpib kasvades vanemaid usaldama, ta saab kodunt eemale minna ja tulla tagasi iseseisvamana. Kui Vanemad liida kõvasti kinni hoiavad, takistab see loomulikku eraldumist. Vanematena peame õppima taluma laste ebamugavusi, et nad saaksid tõhusa õppetunni, kuidas ennast ja teisi usaldada, kuidas leida enda oht teiste hulgas ja kuidas hakkama saada. Meelelahutus Vahetevahel on vaja lõõgastumist ja lõbustamist, et elu ei oleks ühekülgne. Kuid
3.-4. eluaasta kogu nukk on villaga täidetud. Keha ja jäsemete üleminek on ümar. 5.-7. eluaasta ja vanemad lapsed. Klassikaline nn. waldorfnukk. Heledast ihuvärvi trikotaazist otsapandud jäsemetega ja tugeva täidisega nukk. Pea kuju on hästi vormitud ja loomulike proportsioonidega. Silmad, nina ja suu on veidi markeeritud. Garderoobi osatähtsus kasvab. Auto. Siin on põhimõte- mida väiksem laps, seda detailivaesem ja vähem liigendatum on auto kuju. Koolieelikule pakub spetsiaalauto (kraana, traktor jne.) juba palju tegevust. Klotsid. Miks just puidust klotsid? Puit mõjub lapsele meelte kaudu toetavalt Ebakorrapäraste ja/või erineva suurusega klotsidest ehitades kohtub laps erinevate ülesannete ja olukordadega, mida tal tuleb üha uuesti lahendada ja teostada ilma, et keegi teda juhendaks. Laps rakendab ja kasvatab loovat lahendamisoskust kõige praktilisemal kujul. Legode põhimõte on vastupidine.
vee keemilist koostist. 3) Kõnetegevus sõltub sotsiaalsetest tingimustest, Mida kellelegig räägime mingis olukorras. 4) Kõne on kogu psüühikat läbiv ja integreeriv protsess. Kõne abil seostame mälu mõtlemisega, tajumisega, emotsioonidega jne. 5) Kõneoperatsioonid sõltuvad keelest. Et lätlane, venelane ....erinevalt. 6) Loome ja taju idividuaalsed heuristilised protsessid. Stereotüüpsus on ohtlik asi. Kui erivajad. koolieelikule öeldi, et tõsta käsi üles, siis mõni tõstis teise käega kätt. PsL uurimismeetodid Suures osas võeti metoodikad üle sealt, (kust sealt??) Et samad meetmete puhul võib TP pöörata küll ühele ja teisele asjale(asjaolule). Uurimine tähendab materjali kogumist katsete teel ja modelleerist, et modelleerida katsetulemust. Levinud metoodid on: assotsiatiivne eksperiment, verifitseerimine, vaatlus, kõnelome ja -taju muutuvates tingimustes. Peamised uurimismeetodid. A
annaabi.ee 
