Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kooliedu" - 5 õppematerjali

Probleemne käitumine
12
odt

Probleemne käitumine

2005). Probleemseimad on 12-aastased poisid, kelle õppimisega hõivatus on Statistikaameti 6 andmetel kuue aastaga vähenenud. Noormehi pääseb ka kõrgkooli vähem, sest sisseastumisel ei suuda nad neidudega konkureerida: 2005.a. oli 100 mehe kohta naissoost sissesaanuid 160 (Rummo-Laes 2006, 11-12). Naised õpivad, sest haridus on nende päästerõngas tööturul. 7.Õpilasest tudengiks Tüdrukute kooliedu oletatavaid põhjusi on mitmeid, kuid ükski neist pole täielikult kinnitust leidnud. Poisid, kes tajuvad akadeemilises koolikultuuris oma teisejärgulisust, hakkavad end kehtestama muude (nn macho) vahenditega. Nad rõhutavad oma erinevust tüdrukutest spetsiifiliste naljade, lärmi, impulsiivsuse ning väljakutsuva käitumisega. Poistel näikse olevat vähem üksteisemõistmist ja kaastunnet. Nad üritavad pidevalt kedagi üle trumbata (Jackson 2002, 39)

Psühholoogia → Isiksusepsühholoogia
86 allalaadimist
Neuropsühholoogia
78
docx

Neuropsühholoogia

Vaid üliväikesel osal lastest on arenguhäire põhjustatud selgelt nähtavast kahjustusest, mis pärit sünnitraumast, entsefaliidist või varasest õnnetusest. • Toksilised efektid - väikeseid muutusi ajustruktuurides võib tekitada alatoitumine, uimastite kasutamine, kokkupuuted mürkidega. Kindlalt tõestatud nt elavhõbeda seos õpiraskustega. Tõenäoline link: Hg – õpiraskused – kriminaalsus; pärast 1970, kui autokütusest Hg eemaldati, kasvas kooliedu ja samas vägivaldsed kuriteod vähenesid – aga kausaalsust raske tõestada. Hormonaalsed mõjud arenguhäiretel: Geschwind-Galaburda teooria • Meestel on rohkem arenguhäireid - meessuguhormoonid mõjutavad aju arengut? • Planum temporale asümmeetriline – meestel vähem • Testosteroon lükkab vasaku poolkera arengu edasi ja parem saab rohkem areneda – sellest ka meeste eelis ruumilistes oskustes? • Ka immuunsüsteemi haigused, mida meestel ja eriti andekatel meestel, rohkem.

Psühholoogia → Psüholoogia
140 allalaadimist
Neuropsühholoogia kordamisküsimused
29
docx

Neuropsühholoogia kordamisküsimused

(igat peab oskama natuke selgitada ja näidet tuua). - Ajustruktuuride kahjustused – väiksel osal lastest arenguhäire põhjustatud selgelt nähtavast kahjustusest, mis pärit sünnitraumast, entsefaliidist või õnnetusest - Toksilised efektid – muutused ajustruktuurides on põhjustatud alatoitumisest, uimastitest, kokkupuutest mürkidega nt elavhõbe. Kui elavhõbe autokütusest eemaldati kasvas kooliedu ja kuriteod vähenesid - Hormonaalsed efektid - Keskkondlik deprivatsioon – peamine õpiraskuste põhjus; lastekodulastel sotsiaalne stimulatsioon ebapiisav - Sünnipäeva efekt – vanemad lasped on eelisolukorras klassis ja spordis. Vanusevahe pea aasta samas grupis ja nooremad jäävad palju maha. Miks meestel neuroloogilisi arenguhäireid rohkem on võrreldes naistega? (Vt hormonaalset teooriat siin; seda on käsitletud natuke ka 3.10 loengus)

Psühholoogia → Bioloogiline Psühholoogia
84 allalaadimist
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

tulemuste põhjal.” (Jüri Allik, 2004; http://www.director.ee/?artikkel=544) Ennustav valiidsus on IQ testide “müügiargument”. Vaimne võimekus on piisavalt stabiilne omadus, et saaksime rääkida ennustusvõimest (nt. Deary et al 2000 šoti laste uuring 11 aastased & samad inimesed 77 aastaselt) IQ-l on märkimisväärne korrelatsioon kõikvõimalike kooliedu indikaatoritega: sooritustestid (SAT, GRE), hinded, koolis püsimine/väljalangemine, koolis käidavate aastate arv, kõrgkooli astumise tõenäosus, kõrgkooli lõpetamise tõenäosus IQ ja õppimisvõime ei ole otseselt seotud (õppimisvõime = mingi info omandamise kiirus & hulk) Sõltub ülesande keerukusest – keerukama info omandamine rohkem seotud g’ga – MIKS? Mida kõrgem haridustase, seda väiksem IQ variatiivsus

Psühholoogia → Psühholoogia alused
73 allalaadimist
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

Education. London. Hurt, J. 1907. Elu valgus. Tallinn. Holt, J. 1977. Instead of Education. Harmondsworth, Middleses. Hytönen, J. 1993. Lapsikeskeinen kasvatus. Helsinki. Jadov, V. 1975. O dispozitsionnoi reguljatsi sotsialnovo povedenija litsnosti.-V metodologitseskije problemõ sotsialnoi psihologi. Moskva. Jung, C. 2004. Mälestused, unenäod, mõtted. Tallinn. Kelly, A. 1989. The Curriculum Theory and Practice. London. Keltikangas-Järvinen, L. 2009. Temperament ja kooliedu. Tallinn. Kinnunen, S. 2008. Las ma olen laps. Tallinn. Kogermann, M. 2008. Laste agressiivsus nooremas lasteaiarühmas ja õpetaja reageerimine. TPS diplomitöö. Käsikiri. Kraav, I. 2007. Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn. Kraav, I. 1996. Kui turvaline on lapse elu Eestis. ­ Haridus, 3. Leontjev, A. 1977. Dejatelnost. Soznanije. Litsnost. Moskva. Lewis, C. 1992. Lihtsalt kristlus. Tallinn. Lewis, C. 1994. Mõtteid Psalmidest. Tallinn. Lewis, C. 1998. Tabatud rõõmust. Tallinn. Lewis, C

Pedagoogika → Sotsiaalpedagoogika teooria ja...
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun