individuaalsed ja meil kõigil on omad probleemid ja erinev tagataust. Meie elukohal on iseloomulik minevik ja samuti rahvusel. Muutes minevikku, muudame me ka olevikku ja ei saa kindel olla, et see oleks nii hea, kui me loodame. Noorena ei oska me mõtelda oma mineviku peale, sest meil praktiliselt polegi seda. Lasteaialapsena on meil kõik lubatud ja pahatihti puudub meil arusaam, mis on õige ja mis väär, seetõttu ei mõtle me olnud asjadest, vaid võtame igat päeva uue avastusena. Kooliealisena õpime me juba mõnel määral mõtlema tagasi sellele, mis oli, ja unistama paremast minevikust. Näiteks hinded, me mõtleme, mis oleks olnud, kui oleks selleks korraks õppinud ja kui oleks saanud paremaid hindeid. Pärast kooli seisame uute valikute ees ja mõtleme, kui palju lihtsam oleks elu, kui oleksime oma minevikus teisiti käitunud. Samas elataksegi noorena enamjaolt hetke ajendil ja alles vanemana ja targemana tagasi mõeldes saadakse aru ütlusest ,,noor ja ruaml".
tunnetada Eesti kodanikuks olemist ja lisaks milline on üldine kodaniku seotus spordiga ning kust see siiski alguse kõik saab, see pole mitte ainult omaette kompimine pimedas. Leian, et kõik, mis on igal inimesel väärtusena, algab kodust ja teisena tuleb, sama olulise kohaga, meid ümbritsev ühiskond-keskkond. Kodus näeme väiksest saati, kuidas tuleks suhtuda sporti ja vastavalt vanemate eeskujule saab alguse meie teekond sellesse olulisse valdkonda. Keskkond, kuhu astume kooliealisena, on paratamatult suure survega ja paneb meid kohanduma ning õppima enda kohta kehaliselt palju uut. Näiteks kui Su vanemad on sportlased ja/või kui käid spordikallakuga koolis, siis on ilmselge, et ka Sina soovid tõenäoliselt saada rohkem osa riigi poolt pakutavatest sportlikest väärtustest. Meedia, mis toob meieni kõige huvitavamad spordiga seotud aspektid, annab võimaluse vaadata endast kaugemale ja seada enda eesmärgid kasvõi maratonidestki kõrgemale. Sport, see on osa meie
vanemaksolemise tarvis. Nii näiteks saadakse imiku ja väikelapsena armastuskogemus, mis kantakse hiljem üle oma lastele. Inimesel on kalduvus täiskasvanuna taasluua seda emotsionaalset keskkonda, mis teda ennast lapsepõlves ümbritses. Eelkoolieas omandatakse tavad ja moraalinormid, õpitakse vahet tegema hea ja kurja vahel ning nägema nende toimet. Kujunevad väärtushinnangud, mis võivad püsida kogu elu. Kooliealisena õpitakse elu tundma täiskasvanute reaktsioonide põhjal: vanematel, kasvatajatel, õpetajatel, treeneritel kõigil inimestel on teatud käitumismudelid ning laps immiteerib alateadlikult. Lapse ootamine on ka aeg, mil vaadatakse tagasi laspepõlve ja hinnatakse ümber suhted oma vanematega. Lapsepõlvekodus valitsenud poja ja isa suhted võivad oluliselt mõjutada seda, kui kompetentsena, suutlikuna ja armastatuna mees end oma peres nüüd tunneb.
hakkas ta uuesti virisema. Potile õpetamine oli raske, ta lihtsalt ei kuuletunud. Nii oli ka pöidlalutsimisega. (pean märkusena lisama, et ka eelmine kirjeldatav laps lutsis pöialt, seda 35 veel kuue aastasena). Pöialt sai määritud sinepi, pipra jms. Ei aidanud. See kadus lihtsalt ära. Ühel momendil teatas ta , et ta lihtsalt ei soovi enam pöialt imeda. Nüüd kooliealisena on tal hinded head kogu aeg on olnud, kuid korrale ei kuuletu ta eriti. Teda nagu ei huvitakski see. Vahel, kui me õega vestleme, tuleb ta taganttoast välja ja möödaminnes ütleb lause sekka, ise teadmatta millest jutt käib... kuid lause on alati õige. Ka see on välistatud, et ta kuulab me juttu pealt. See on minu ja õe jaoks mõtlemapanev. Tema maailmavaade on ehmatavalt täiskasvanulik. Sellist puberteetliku vaimutsemist pole. Ta oskab panna maksma end täiskasvanute seas
arengutasemele. Harrastustele ja koolile lisaks peab jääma aega vaba aja tegemisteks, mängimiseks ja unistusteks. On hea, kui harrastused sisaldavad positiivset kogemust, toimetuleku, oskamise ja osavuse tunnet. Siis moodustab see lapse enesetunde, isiksusliku kasvu, iseseisvumise ja enesetundmise toe. Ülesanne: Tuleta meelde oma elu kooliealisena. Joonista omale olulised kohad nagu kool, kodu, sugulaste pere, harrastus, raamatukogu jne. Mõtle, kuidas tundsid ennast nendes kohtades. Millest moodustus isiksuse tugi, mis purustas enesetunnet? Ülesanne: 192 Otsi üles kuue esimese kooliaasta pildid. Pane need ajalisse järjekorda. Milliseid muutusi märkad? Mida
annaabi.ee 
