või tahvelarvuti). Klass: 4. Eesmärgid: Õpilane... tuletab meelde kevadega seonduvat õpib kasutama termomeetrit arendab informatsiooni leidmise oskust Internetist arendab vaatluse läbiviimis oskuseid arendab sotsiaalseid oskuseid Tööleht: Kevad kooliaias Aeg: 45 min Nimi: ......................................................... Rühm: ....................................................... Kevadel lähevad ilmad soojemaks ja lumi sulab ära. Taimed hakkavad kasvama ja rändlinnud tulevad tagasi. Kevadkuud on märts, aprill ja mai. Kevadel sünnivad loomadel pojad. See aastaaeg toob kaasa ka palju tööd inimestele. 1
Tuli teha ÜKT ehk ühiskondliku kasuliku töö tunde, need olid kohustuslikud. Neid oli vaja teha, et lapsed harjuks tööga ja õpiks tööd tegema. Aastas tuli teha 40 tundi, kes ei teinud, jäi suvetööle. Tuli pesta kooli seinu, aidata asju liimida, kappe koristada. Loodusõpetuse klassis tuli ka akvaariumi puhastada. Õpetajad olid mõnikord hädas, et mida lastele teha anda. Nad pidid nuputama ja otsima lastele tööd, sest kõik oli juba ära tehtud. Suvel tuli üle reedeti kooliaias tööd teha. Nelja peale oli üks suur peenar. Kaks õpilast käisid ühel reedel, teised kaks õpilast teisel reedel. See oli kohustuslik ning õpetajal oli tabel, kuhu ta ülesse märkis, kes on käinud kooliaias tööd tegemas ja kes mitte. Kes suvel kooliaias töötamas ei käinud, pidi ÜKT tunde kooliaastas rohkem tegema. Tuli astuda pioneeriks ja kommunistlikuks nooreks. Kärdlas toimus komsomoli vastuvõtmine,
Vanal ajal elati põhiliselt maal, kus oli oma maja, põllud ja talupidamine. Kodused tööd olid pere peale ära jagatud. Koolis käidi põhiliselt jala, vaid üksikud bussid liikusid ja ka siis ei sõitnud need majade lähedale. Koolis õpiti eluks vajalikke teadmisi ja oskusi, praktikat oli palju ja teooriale ei pööratud siis nii suurt tähelepanu. Sügisel pidid kooli õpilased käima põldudel saadusi korjamas, kevadel korrastati kooliaeda ja hoolitseti selle eest. Ka suvel tuli käia kooliaias, et seal rohida ja oma tööd ära teha, samuti pidi suvel käima kolhoosis tööl, kuna need olid kooli poolt määratud kohustuslikud ühiskondlikud tööd. Kodus ootasid lisaks veel kodutööd, mis tuli samuti ära teha. Tollal õpiti küünlavalgel ning info liikus näost näkku või kirja teel, ei olnud majapidamises ka elektrit ning WCs tuli käia väljas välikäimlas. Enamus toiduained saadi kodus põllult ja oma loomadelt, poodides käidi väga vähe, rohkem mindi turule
Esialgu oli harjumatu ühte teemat mitu korda käsitleda, kuid hiljem harjus sellega ära. 7A klassis oli 35 õpilast: 18 tüdrukut ja 17 poissi. Õpilaste õppeedukus oli rahuldav. Käitumine korras. Sel ajal oli 7. klass põhikooli lõpuklass. Lõpupidu oli peolauaga ja kestis hommikuni (Lisa 3 punkt 2). 1955. aasta suvel käis Helvi Tallinnas tööõpetuse kursustel. Sel ajal seoti aiatöö ja tööõpetus. Kevadel ja sügisel töötas ta õpilastega kooliaias. Talvel tegi ta koos õpilastega töötoas papi-, vineeri-, puidu- ja plekitööd. Nad õppisid nööpe ette õmblema ja sokke nõeluma. Selleks pidi Helvi ise palju õppima ja tundideks ette valmistuma. Suve teisel poolel oli Helvil võimalus koos ETKVL-i rahvaga osa võtta viie päevasest ekskursioonist Leedu-Läti-Kaliningrad. Sõit toimus veoautoga. Autojuhiks oli Helvi kaasa Elmar Laas. 1955/56 õppeaasta õpetas Helvi V-VII klassides. Õppetöös kasutas ta enamasti näitlikke
Suvel aidati samuti rohida . Tol ajal oli töö loomulik ja pealegi oli peremees niisugune eeskuju ja vastu vaidlemine ei olnud mõeldavgi , vastuajamist ei tulnud kordagi ette . 05.01.2007 Isa ajal oli enam-vähem samamoodi , hommikul alustati tööga ning õhtul lõpetati . See , mis vähegi lastele jõukohane oli , lasti teha . Rohimine ning heina ülesvõtmine jms. . Väiksest peale tuli töö armastus , tähendab , et ei olnud hirmu töö vastu . Samuti oli kooliaias kindel arv tunde , mis tuli täis teha . Suvel polnud aegagi kusagil mujal tööd teha , kuna koduski oli seda piisavalt . Kord käisid siiski isa ja tema õde kuskil tööaias rabarbereid korjamas ja kitkumas , mille eest nad said paar rubla . 06.01.2007 Nüüdisajal kardavad lapsed tööd , nad ei ole harjunud seda tegema ning üritavad sellest viilida võimalikult palju . Tegelikult ega neid eriti tööle ei sunnita ka , sest ei ole midagi niivõrd tehagi .
põlvkonnal haridust jätkata. Prooviti leida positiivset programmi, et nõukogude korra ,,viljastavates tingimustes" ellu jääda. Hakati uuesti õppima. 51. Mustvee linnas on palju töövõimelisi inimesi, eriti palju noori, kuid kogenud spetsialisti või eriharidusega noort töötajat on seal raske leida (G. Zivotnikov: 1962). Õppimise kõrvalt tehti enamasti ühiskondlikku tööd kooli heaks, kas siis töötati kooliaias või mujal ümbruskonnas. Kohustuslikuks sai 8 - klassiline kooliharidus. Kõrgkoolides kehtestati senise ainesüsteemi asemel kursuste süsteem. See kitsendas üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust. Ülikooli lõpetamiseks tuli läbida kohustuslikud kursused ning üliõpilase valikuvabadus oli minimaalne. 52. Kujutlege, et te viibite Laiuse kultuurimaja saalis enne temaatilise õhtu ,,Perekond ja kodu" algust (Rahvas nõuab meilt rohkem - Kolhoosnik, 27.02.1962).
annaabi.ee 
