mehaanilise suuruse elektriliseks. Teisesed ehk sekundaarmuundurid viivad signaali standardsele ehk normeeritud kujule. Anduri primaarmuundurit nimetatakse ka tajuriks või sensoriks. Elektrilise tajuri väljundsuuruste mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid mõõtelülitusi. Sekundaarmuunduriteks võivad olla erinevad seadised nagu võimendid, analoog-digitaalmuundurid (A/D), digitaal-analoogmuundurid (D/A), impulsi- ja koodimuundurid vms. Seega koosneb andur füüsikalise suuruse muundamiseks ettenähtud tajurist, mõõtelülitusest ning normeerivast signaalimuundurist Anduri üldine plokkskeem Mehaaniliste suuruste muundamine Elektriliseks väljundsuuruseks võib lugeda tajuri aktiivtakistuse, induktiivsuse, mahtuvuse või genereeritava elektromotoorjõu muutumist sõltuvalt mõõdetavast sisendsuurusest Mehaanilisteks sisendusuurusteks on nt. kõik
............................28 6. Koodrid, dekoodrid ja koondimuundurid...................................................................... 29 6.1. Koodrid ehk sifraatorid...........................................................................................29 6.2. Dekoodrid ehk desifraatorid................................................................................... 30 6.3. Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks..............................30 6.4. Koodimuundurid.....................................................................................................31 7. Kommutaatorid.............................................................................................................. 31 7.1. Multiplekser............................................................................................................ 31 7.2. Demultiplekser........................................................................................................32 8
............................29 6. Koodrid, dekoodrid ja koondimuundurid......................................................................29 6.1. Koodrid ehk šifraatorid...........................................................................................29 6.2. Dekoodrid ehk dešifraatorid...................................................................................30 6.3. Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks..............................31 6.4. Koodimuundurid.....................................................................................................31 7. Kommutaatorid..............................................................................................................32 7.1. Multiplekser............................................................................................................32 7.2. Demultiplekser........................................................................................................33 8
............................................................. 33 8 Loendurid........................................................................................................................... 34 9 Summaatorid...................................................................................................................... 38 10 Kommutaatorid................................................................................................................. 41 11 Koodrid, dekoodrid ja koodimuundurid............................................................................. 43 12 ALU.................................................................................................................................. 46 13 Mälud............................................................................................................................... 48 13.1 Muutmälud................................................................................................................. 48
läks püsimälu, seda enam hakatigi rakendama mikroprogrammeeritavaid juhtautomaate. *Nagu ka loengus mainitud sai, on juhtautomaatide realiseerimiseks tegelikult välja töötatud terve eraldi haru, kuna juhtautomaati võib suuresti pidada protsessori südameks ning seejuures haaravad nad ka ligikaudu 60% kristalli pinnast. 38. Koodimuundur[1] *Koodimuundur(Code converter): loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks eksisteerivad koodimuundurid, mis konverteerivad andmeid positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. Samuti kasutataks koodimuundureid kahendkoodide muundamisel kümnendkoodideks(Binary-Decimal) või kahendkoodide muundamisel Grey koodideks jne. Igale sisendjärgule vastab (individuaalne) loogikaskeem, mis viib teisenduse läbi. Kuna mõningatel juhtudel sarnaneb koodimuunduri töö dekoodri omale, liigitatakse koodimuundurid sageli dekooderi üheks alaliigiks. 39
80. Mis on andur? Andur - seadis, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse ( rõhu, kiiruse vms.) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda. Signaali muundamine toimub kahes etapis: esmane ehk primaarmuundur muundab signaali liiki, sekundaarmuundur viib signaali standardsele kujule. Primaarmuundur: tajur, sensor. Sekundaarmuundur: võimendid, analoog-digitaalmuundurid (A/D), digitaalanaloogmuundurid(D/A), impulsi- ja koodimuundurid. 81. Tajurite lühiiseloomustused. Takistus- ja potentsiomeetertajurid. Takistustajuri aktiivtakistus on liuguri asendi funktsioon kus x on liuguri kaugus tema äärmisest asendist ning Rx potentsiomeetri ühe pikkusühiku takistus. Pöördpotentsiomeetrite korral kus r on potentsiomeetri liuguri raadius, α pöördenurk ja Rα takistuse muutus ühe pöördenurga ühiku kohta. Takistuse muutus muudetakse pinge muuduks Tensotajurid kuuluvad takistustajurite hulka
Andmeedastus konveierina.. uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal Muxtud siin PILET 12 KOODIMUUNDUR On loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. BinaryDecimal. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis toimetab teisenduse. Koodimuundurid põhinevad samuti loogikalementidel (NAND, AND) nagu dekoodrid, kuid on neist palju keerukamad. Koodimuundureid vadeldakse sageli ka kui dekoodrite ühte alaliiki. VAHEMÄLU(CACHE) ORGANISEERIMINE: OTSEVASTAVUSEGA, ASSOTSIATIIVNE JA KOGUMASSOTSIATIIVNE Vahemälu e peidikmälu protsessori sees. Programmeerija eest varjatud. Väga kiire. Kasulik, kuna paljusid operande, mälusõnu tuleb protsessori töös kasutada korduvalt. Seepärast salvestatakse viimatitöödeldud andmed ka caches
ANDMEEDASTUS KONVEIERINA uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal. 1. KOODIMUUNDUR Loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. NT positiivsest loogikast negatiivsesse inversiooni läbi. Samuti kasutatakse koodimuundureid kahendkoodide muundamisel kümnendkoodides või kahendkoodide muundamisel Gray koodides jne. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis viib teisenduse läbi. Koodimuundurid põhinevad loogikaelementidel (NAND, AND) nagu dekoodrid, kuid on neist palju keerukamad. Koodimuundureid vaadeldakse sageli ka dekoodrite alaliigina. 2. VAHEMÄLU (Cache) ORGANISEERIMINE: OTSEVASTAVUSEGA, ASSOTSIATIIVNE JA KOGUMASSOTSIATIIVNE Ehk peidikmälu. Programmeerija eest varjatud. Väga kiire. Kasulik kuna paljusid operande, mälusõnu tuleb protsessori töös kasutada korduvalt. Salvestatakse viimatitöödeldud andmed. Cache'i kontroller analüüüsib
Täiturmootor hakkab tööle, kuid eelmise juhtumiga võrreldes vastassuunas. Kondensaatorid C2...C5 ja takistid R3 ja R4 on ette nähtud mootori mähistele antavate pingete silumiseks. 5.4. Arvanaloogne alalisvoolu positsioonjärgivajam. Juhul kui on vaja kindlustada väga suurt järgimise täpsust, kasutatakse koordinaatide numbrilisi andureid, millised koos teiste numbriliste juhtimisseadmetega (summaatorid, loendurid, koodimuundurid jt) moodustavad järgivajami mõõteosa. Ajami kõrged kvaliteedinäitajad saavutatakse sellega, et numbriline mõõteosa on ühendatud analoogosaga, mis on üles ehitatud koordinaatide alluvreguleerimise põhimõttel. Selle tulemusena saadakse nn arvanaloogne juhtimissüsteem, milles on ühendatud mõlema süsteemi positiivsed omadused. Sellise arvanaloogse alalisvoolu positsioonjärgivajami struktuuriskeemi on kujutatud joonisel 5.4.
annaabi.ee 
