alam-, näiteks ülemsugukond, alamperekond jne.Tihti eristatakse ka liigisiseseid ühikuid näiteks alamliik, teisend ehk varieteet jt. Enamasti kasutatakse hierarhilist süsteemi. See tähendab, et iga takson kuulub ainult ühte temast vahelult kõrgemat järku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi, mille moodustamine ja fikseerimine toimub vastavalt rahvusvahelistele nomeklatuuri koodeksitele. Seejuures on olemas eraldi koodeksid loomade, taimede ja bakterite nimetamiseks. Ladinakeelsed liiginimed on kahesõnalised (binaarsed). Liigist kõrgemate taksonite nimetused on ühesõnalised. Peale teaduslike nimede on paljudel rühmadel olemas ka rahvapärased nimed. Looduses leidub üksteisega väga sarnaseid organisme, kes erinevad selgesti teistest omavahel sarnaste isendite gruppidest. Vahevorme selliste gruppide vahel peaaegu ei esine
21.Veneaegse Eesti avalikõigus 19. saj algul hakkas Veneõigus mõjutama Eestit. 1845 aastal jõustus Vene I kriminaalseadustik Kriminaal- ja paranduslik karistuslik seadustik e. Nuhtlusseadustik. Seadustik oli loodud Venemaal aga kehtis ka Eestis. Kehtis Eestis juba ka I vabariigi ajal. Seadustikku täiendati aastatel 1857, 1866,1885(lõplik). Nuhtlusseadustik kehtis mõnda aega ka Eestis. Kuna ta ei vastanud kaasaegsetele koodeksitele, leiti, et on vaja seda parandada ja reformida. Reformitigi. Lõplikult kinnitati 1903 aastal. Venemaal tuli uus Nuhtlusseadustik. Korraga kehtisid nii uus, kui ka vana. Uus Nuhtlusseadustik oli aluseks Eesti I Kriminaalseadustiku loomiseks. Olemas olid: surmanuhtlus, sunnitöö (4-15aastat), asumisele saatmine, kindlustusvangla (kuni 6 kuud), arest, vangla ( kuni 2 a.), parandusmaja (kuni 8a), trahv. Vanas seadustikus oli ka ihunuhtlus. 1864 Rahukohtute Nuhtlusseadustik, see kehtis
Kirikuõigus lähtub pühakirjast, kirikuisade ütlustest ja varakristlikest kontsiilidest. 1140. a paiku Bolognas koostas jurist kogu "Corpus juris Canonis" ( decretum gratsianus), kus süstematiseeritud kogu tolle aja kanooniline seadus. 12. saj hakatakse uuesti tundmaõppima rooma õigust (Justianus lasi 6. saj tõlkida, Justianuse koodeks). Itaalias (Bologna, Pavia) õigusteaduse keskus. Hiliskeskajal eeldatakse, et vaimulik on õppinud ülikoolis. Gloss märkused koodeksitele (õigustele), ääremärkus. Nimetatakse õiguses glossaatorite ajajärguks. Rooma õigus käsitles valitsejat seaduseandjana, germaani õiguses on seadused Jumalast. Rooma õiguses on valitseja õigusest kõrgemal. 12. sajandil kõikidel aladel süstematiseeriti teaduseid, saab alguse skolastika. Kõrgkeskaja I poolel (1220 30) koostas Ike Repow ,,Saksi õiguspeegli", nii kriminaal -, tsiviil kui lääniõiguse kogu. Mõnedel aladel õigus (õiguspeegel) 19. sajandil, viimane
kuulu etruskide valdkonda. Kivist steel, mis leiti niiluse deltast napoleoni sõjakäigul. Seadusi sisaldav kivi, mis oli kahes keeles ja kolmes alfabeetis, paralleeltekst. Vana egiptuse keeles ja nendest üks osa oli hieroglüüfides ja teine demootilises kirjas- lihtsustatud rahvapärases kirjas. Teine keel oli kreeka keel. Selle kivi alusel deśifreeriti egiptuse kiri. Champollion deśifreeris 1821-22. Säilinud on käsikirjad, mis on ümberkirjutatud al 4. saj ekr koodeksitele, korduva sisuga, sp teatakse keelest vähe. Teksti saab osaliselt lugeda, vähe sõnavara. Keelest teatakse käändelõppe, verbiaegu. Etruski keelele ei sarnane mitte ükski teine keel. Foneetika tekitab hämmingut- puuduvad osad vokaalid, ei ole tuvastatud vokaali o. Ei tehta vahet helilistel ja helitutel klusiilidel. Gaius- C.I.Caesar. Appius Gladius. Lasi ehitada via appia. Keel aktiivses kasutuses kuni kristliku ajaarvamise alguseni.
· Kodifikatsioon- selle mõistega võidakse tähistada ka kogu õigussüsteemi, mis on kodifitseeritud (vt ka definitsiooni) · Inkorporeeriv kodifikatsioon- pannakse kokku olemasolevad seadused, paranemist/ arengut ei toimu (ei täiustata) Tuleb eristada kodifitseerimist tänapäevases ja arhailises mõttes. Varem oli koodeksi ja valitseja persooni vahel side selge (nt Hammurapi koodeks), hiljem hakkab see aga hägustuma- see ongi iseloomulik kaasaegsetele koodeksitele. Eestis on karistusseadustik ehtne õigusreformi näide (varem oli kriminaal koodeks). Neid näiteid on Eestis veel. Loomuõiguslikul perioodil (18.-19. saj) mõistetakse koodekseid kui õigussreformi teostamise vahendeid (19. saj see eesmärk ei teostu enam eriti hästi) Erinevatel perioodidel on koodeksitel erinevad ülesanded. Preisi üldine maaõigus: Miks hakati oma õigust kodifitseerima? 1. Et oleks ühtne õigus; 2. Arusaadav kõigile (saksa keeles);
annaabi.ee 
