Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga  Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tek...
09 läks ka Leedu NSVLi mõjusfääri). Desarmeerimiskonverentsid 1932-1934: · Ka desarmeerimine (vägede ja relvastuse vähendamine) tõstatus rahvusvahelistes suhetes just 1920.ndate teise poole patsifismivaimustuse kõrgharjal. · Desarmeerimiskonverentsi hakati ette valmistama Rahvasteliidu poolt juba 1925.a. peale Locarno lepete sõlmimist; samas oli tegemist juba laiema nähtusega, kuna konverentsist osa võtma kutsuti ka RL-i mittekuuluvad USA ja Nõukogude Liit. · Esimese konverentsini jõuti alles 1932.a., mil rahvusvahelised suhted olid juba pingestumas (näiteks Jaapani-Hiina konflikt). · Kohe algusest peale oli desarmeerimine mõeldud läbikukkumisele; selle põhjused olid järgmised: Suurriikide erinevad arusaamad desarmeerimisest (ühed käsitlesid ainult inimressurssi; teised relvade kogust või võimet taasrelvastuda; kolmandad pakkusid välja propagandistlikult täielikku desarmeerimist jne.).
Saksamaa ja Nõukogude Liit). 7. Desarmeerimiskonverentsid 1932-1934: · Ka desarmeerimine (vägede ja relvastuse vähendamine) tõstatus rahvusvahelistes suhetes just 1920.ndate teise poole patsifismivaimustuse kõrgharjal. · Desarmeerimiskonverentsi hakati ette valmistama Rahvasteliidu poolt juba 1925.a. peale Locarno lepete sõlmimist; samas oli tegemist juba laiema nähtusega, kuna konverentsist osa võtma kutsuti ka RL-i mittekuuluvad USA ja Nõukogude Liit. · Esimese konverentsini jõuti alles 1932.a., mil rahvusvahelised suhted olid juba pingestumas (näiteks Jaapani-Hiina konflikt). · Kohe algusest peale oli desarmeerimine mõeldud läbikukkumisele; selle põhjused olid järgmised: Suurriikide erinevad arusaamad desarmeerimisest (ühed käsitlesid ainult inimressurssi; teised relvade kogust või võimet taasrelvastuda; kolmandad pakkusid välja propagandistlikult täielikku desarmeerimist jne.).
4) Desarmeerimiskonverentsid (1932-1934): Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 6 Desarmeerimiskonverentsi hakati ette valmistama Rahvasteliidu poolt juba 1925, peale Locarno lepete sõlmimist ning konverentsist kutsuti osa võtma ka Rahvasteliitu mittekuuluvad USA ja Nõukogude Liit. Esimese konverentsini jõuti alles 1932, mil rahvusvahelised suhted olid juba pingestumas (nt Jaapani-Hiina konflikt). Konverentsid kukkusid sisuliselt läbi sest suurriigid said desarmeerimisest erinevalt aru. Kuna mitmed suurriigid polnud konverentsil osalemisest ja selle tulemuslikkusest huvitatud ning lahkusid (nt Jaapan ja Saksamaa 1933),siis ei olnud ka teistel riikidel mõtet konverentsidel istuda ja 1934 need lõpetati
isikuga kes osutab nt avalikku teenust või omab muid erivolitusi. Tootedirektiivides on võimalik nt ainete sisaldus täpselt määratleda ja liikmesriik peab kehtestama samad normatiivid. Kvaliteedidirektiivide puhul oleneb, kui täpselt on kvaliteet määratletud. Mitmed direktiivid nõuavad lIikmesriigilt täiendavaid meetmeid, edasist täpsustamist, need otsemõju ei oma. RAHVUSVAHELINE KESKKONNAÕIGUS Klassikaline e positivistlik  kuni 1972 Stockholmi konverentsini. Reguleeris ainult riikidevahelisi probleeme, mis kahjustasid otseselt inimest või majandust. Põhnes vastastikkuse põhimõttel, st ühe lepingupoole kohustused pidid olema võrdsed teiselt poolelt saadava kasuga. Teine e moodne keskkonnaõigus, alates Stockholmi konverentsist. Keskkond kui väärtus iseenesest. Regionaalne ja globaalne lähenemine. Keskkonnaprobleemid kui inimkonnale ühised, riikideülesed.
annaabi.ee 
