Seda juhib ÜRO peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. Praegusel hetkel on peasekretäriks Lõuna Korealane Ban KiMoon Kuidas ÜRO töötab? ÜROl on 2 kokkulepete sõlmimise viisi: Liikmesorganisatsioonid kirjutavad oma arvamused üles. Kui peaassamblee nõustub arvamustega, siis seda nimetatakse resolutsiooniks või deklaratsiooniks. Liikmesorganisatsioonid võivad kirjutada ka rahvusvahelist seadust.Seda nimetatakse riikide vaheliseks lepinguks või konventsiooniks. Eesti ÜROs Eesti sai ÜRO liikmeks 17.septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜROs oli Ernst Jaakson. Eesti suursaadikud New Yorgis: 199194 Ernst Jaakson 199498 Trivimi Velliste 19982000 Sven Jürgenson 20002004 Merle Pajula 2004 Jaak Jõerüüt 20042010 Tiina Intelmann 2010praeguseni Margus Kolga Eesti praegune liikmelisus Maailma terviseorganisatsiooni Täitevkogus 2009 2012 UNESCO maailmapärandi komitees 20092012
See tähendab, et peaaegu kõik maailma riigid kuuluvad ÜRO-sse. ÜRO pidi looma rahumeelse ja õiglase maailmakorralduse peale sõja lõppu. ÜRO-l on kaks põhilist kokkulepete sõlmimise viisi: 1. Liikmesorganisatsioonid kirjutavad oma arvamused üles. Kui Peaassamblee nõustub, siis nimetatakse seda Resolutsiooniks või Deklaratsiooniks 2. Liikmesorganisatsioonid võivad kirjutada ka rahvusvahelist seadust.Seda nim. Riikidevaheliseks lepinguks või Konventsiooniks. Konventsioon on ka suurema võimuga kui Deklaratsioon. ÜRO-d juhib peasekretär Ban Ki-moon, töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peakontor asub ÜRO-l New Yorgis, kus toimub siis põhiline ÜRO asjade toimetamine. ÜRO põhikirja kohaselt lasub viiel suurriigil eriline vastutus rahvusvahelise rahu eest - Venemaal, USA-l, Suurbritannial, Prantsusmaal ja Hiinal. Rahu peab tagama nende riikide üksmeel ÜRO Julgeoleku Nõukogus
Seega võib öelda, et nt VTS, kui ka ATC esitavad kõrgeid nõudmisi kasutatavale tehnoloogiale. 7. Mille järgi VTS süsteeme arendatakse? Käesolev peatükk selgitab, milliste organisatsioonide poolt loodud ettekirjutustega, konventsioonidega jne. tuleb VTS süsteemide arendamisel arvestada. Kuna VTS süsteemide peaeesmärgiks on tagada liikluse ohutus, siis peab arvestama kehtivate ohutust tagavate konventsioonidega maailmas. üheks selliseks konventsiooniks on IMO poolt loodud konventsioon COLREG 72 (Convention on the International Regulations for Preventing Collisions at Sea) -- Rahvusvahelised kokkupõrke vältimise reeglite konventsioon. Teiseks selliseks konventsiooniks on IMO poolt SOLAS 74 (international Convention for the Safety Of Life At Sea) -- Rahvusvaheline konventsioon inimelude kaitseks merel. TMO-s tegelevad VTS probleemidega mitmed allüksused, nt. IMO Safety of Navigation Committee (NAV 40), Maritime Safety Committee (MSC).
Lõpp ja algus on tähenduse mõistmisel väga olulised osad teosest. Tihti kasutatakse alguseks kindlaid vormeleid muinasjutt: ennemuistsel aal... Lõpp on veel eriti oluline, kuna teksti käigus muutuvad tähendused. Kirjandusteos elab omaette ajas ja kangelane sureb või abiellub (igaveseks) just siis kui meie raamatu lõpetame, seega kasutatakse kirjanduslikke konventsioone. Palju on nende teoste rikkumisi, teiste osade kirjutamisega, ent seda tajutakse juba kui teist lugu. Konventsiooniks on saanud ka rõhutatud lõputa lõpetamine, kus peale põnevat sündmustekäiku ei juhtu eriti midagi. Variant on ka mitme lõpu pakkumine. Teose piiritlemine on omaette kunstiteos. Teatrietenduse puhul on enamasti tegemist verbaalse tekstiga, millel on ühtlasi omad konventsioonid, kuid sarnaneb visuaalse kunstiga. Justkui neljas sein teatritegijate ja vaatajate vahel. Eesriie alustamiseks ja lõpetamiseks. Piirid muudavad teksti omaette maailmaks, kuid
ILO kehtestab standardid, millega ta taotlev, et liikmesriigid oleksid standarditega nõus ja täiendaksid neid. Konventsioonides, mida ILO vastu võtab, määratakse kindlaks miinimumstandardid, millest allapoole minna ei saaks. Riigid on vabad otsustama, kuidas oma sotsiaalhooldussüsteeme kujundada ja arendada, kuid oluline tingimus seejuures on, et riigid ei läheks allapoole neid nõudeid, mis on kehtestatud ILO konventsioonidega ja milles vastav liikmesriik on osaline. Kõige olulisemaks konventsiooniks, mille ILO on vastu võtnud, tuleb pidada ILO konventsiooni nr 102 sotsiaalkindlustusest (miinimumstandardid). Konventsioon võeti vastu 1952.a, jõustus 1955. seda konventsiooni on peetud ka sotsiaalkindlustuse konstitutsiooniks, kuna nimetatud konventsioon sätestab sotsiaalkindlustuse miinimumstandardid. Käsitletav ILO konventsioon võtab kokku kõik sotsiaalkindlustuse valdkonnad, mida selle ajani on käsitletud eraldi konventsioonides
annaabi.ee 
